Tööõigus

Täpsema vastuse andmiseks oleks tarvis eelnevalt tutvuda pooltevahelise töölepinguga. Kassa puudujäägi kinnimaksmine on oma olemuselt kahju hüvitamine, mistõttu tuleks esmalt täpsustada, kas kassas oleva puudujäägi hüvitamise nõudmisel on tööandja tuginenud üldistele alustele kahju hüvitamisel (töölepingu seaduse (TLS) § 72 ning § 74) või on töötajaga sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe (TLS § 75). Teie poolt kirjeldatud nn automaatset kinnimaksmist tööandja kehtiva TLS-i alusel kohaldada ei saa.

TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Siinkohal tuleb ka arvestada TLS § 74 sätestatut ehk et täielikult vastutab töötaja ainult tahtliku rikkumise korral (TLS § 74 lg 1), hooletuse (ka raske hooletuse) puhul on töötaja vastutus üldjuhul piiratud. TLS § 74 lg 2 tulenevalt, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Seega peab tööandja TLS § 72 ning 74 tulenevalt töötajalt kahju sissenõudmisel arvestama, et töötaja vastutab juhul, kui ta on kahju tekitamises süüdi, mistõttu tuleb tööandjal esmalt tuvastada, milline töötaja oma kohustusi rikkus. Kui kahju tekitaja on tuvastatav, siis tuleb tööandjal kontrollida, kas kahju põhjustati tahtlikult või hooletusest ning hooletuse korral analüüsida kõiki töötaja vastutust mõjutavaid asjaolusid. Seejärel on alles võimalik kõnelda kassa puudujäägi hüvitamisest konkreetse töötaja poolt.

TLS § 75 sätestab võimaluse pooltevahelise varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimiseks, millega töötaja võtab sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Siinkohal aga tuleb arvestada, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see vastab TLS § 75 lg 2 sätestatud nõuetele ehk on sõlmitud kirjalikult, see on vajalikul määral ja töötajale äratuntavalt piiritletud, kõnealune vara on ligipääsetav vaid kindlaksmääratud töötajate ringile, kokkuleppes on määratletud vastutuse rahaline ülempiir ning tööandja maksab töötajale kokkuleppe sõlmimise eest igakuist mõistlikku hüvitist (arvestades seejuures vastutuse ülempiiri). Juhul, kui varalise vastutuse kokkulepe eelkirjeldatud tingimustele (või kas või ühele neist) ei vasta, ei saa seda lugeda TLS-s sätestatust lähtuvalt kehtivaks.

Täiendavalt märgin, et puudujäägi fikseerimine peaks toimuma kirjalikus vormis ning samuti tuleks Teil nõuda puudujäägi tasumise korral ka nimetatud osas kirjalikku tõendit. Juhul, kui tööandja on Teilt ülalkirjeldatut arvestades alusetult nõudnud kassas oleva puudujäägi hüvitamist, on võimalik kirjalike tõendite alusel hiljem tööandjalt Teilt alusetult sissenõutud summa tagasi nõuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee