Tööõigus

Tere,
1. Ametlikus terminoloogias "lähetuse" korral on töötajal õigus nõuda eelkõige sõidu- ja majutuskulude, aga ka lähetusega seonduvate muude mõistlike kulude hüvitamist. Toitlustuskulusi ei loeta lähetusega seonduvaks täiendavaks kuluks, sest töötajal on vajadus regulaarselt süüa sõltumata lähetusest ja riigisisene võimalik hinnavahe ei saa olla märkimisväärne.
2. Ei välista, et kõikide asjaolude soodsal kokkulangemisel võib internetist leitava töölepingu blanketi abil õiguskindla töölepingu valmis teha, kuid isiklikult ei julge ühtegi teadaolevat soovitada valdkonda mittetundvale isikule. Enamasti on blanketil välja toodud küll kõik seadusega ettenähtud miinimumnõuded, kuid nende täiskirjutamine on juba tööandjapoolne tõlgendus, mis valdkonna vähese tundmise tõttu võib mõnegi tööandja jaoks olulise punkti muuta kehtetuks või lausa kahjulikuks.
Näitena võiks tuua konkurentsipiirangu tingimused või töötajapoolse kahjude hüvitamise. Töölepingu blankett võib küll ette näha nende punktide sissekirjutamise võimaluse, kuid selle omatahtsi sisse kirjutades ja igaks juhuks "täisrauaga" töötaja õigusi põhjendamatult piirates on need punktid tegelikult kehtetud ja kui kahju on sündinud, siis jääb tööandjal tegelikkuses ainult käsi laiutada. Minu hinnangul on vabalt netis saadaolevad toorikud valdkonda tundvale spetsialistile heaks abivahendiks, mille asjatundmatu käsitlemise korral on tulemus aga küsitav. Tooksin näite, et enamus meist ei ostaks poest pooleliolevat kokkutraageldatud ülikonna poolfabrikaati plaaniga see ise kodus omale parajaks teha.
Pikas perspektiivis kasulikke ja alalhoidlikke otsuseid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu