Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Saame Teie probleemikirjeldusest aru, et tegemist ei ole probleemiga, mille põhjustaks inimeste isiksustüüpide erinevus, vaid küsimus on selleks, kas kõikidel töötajatel on vajalikul tasemel teadmised või kogemused töö tegemiseks. Samas võib mure seisneda ebapiisavalt läbi mõeldud töökorralduses.

Soovitame oma küsimustega ennekõike pöörduda tööandja poole.
Kui esinevad töökorralduslikud segadust tekitavad asjaolud ja Teil on ettepanekud, kuidas töö võiks olla efektiivsemalt ja tulemuslikumalt korraldatud, siis kindlasti kuulab tööandja Teie ettepanekuid ning koostöös saate need ellu viia.
Kui küsimus on ebapiisvates teadmistes, siis jällegi saate tööandjale anda teavet selle kohta, millises osas oleks vajalik täiendkoolitust või lisajuhendamist, ning nii on võimalik töö tulemuslikkust parendada.

Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

Töökiusamisest räägime siis, kui toimub vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Esineda võib verbaalset kiusamist, mis tähendab halvustavate märkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, tööks vajaliku info varjamist, ähvardamist, pealekaebamist jne.
Samas tööandja või otsese juhi poolt tehtud põhjendatud ja objektiivsed märkused ning töötaja tähelepanu juhtimine vajakajäämises tööülesannete täitmise osas, ei kvalifitseeru töökiusuks. Samuti on tööandjal õigus kontrollida töötaja tööd.

Töötaja võib olla häiritud, kuid see ei pruugi olla töökiusamine. Kiusamine tähendab eelkõige pikema aja jooksul korduvat ebameeldival või alandaval viisil kohtlemist nii, et töötajal endal on raske end selle vastu kaitsta. Iga ühekordne konflikt, arusaamatus jne, ei ole üldjuhul töökiusamine, vaid eeldatakse korduvat ebameeldivat käitumist.

Kui tunnete, et otsese juhi või kaastöötaja käitumises esineb töökiusu tunnuseid, tuleb töötajal ennekõike sellest tööandjale (asutuse juhile) teada anda (hoiatada). Tööandja ei pruugi olla teadlik töötajate vahelisest konfliktist ja seetõttu pole tal olnud võimalust olukorda lahendada.
Konfliktsituatsioone tuleks kirjeldada võimalikult täpselt ning nõuda kiusamise lõpetamist (soovitatavalt kirjalikult) ja püüda leida tekkinud olukorras rahumeelseid lahendusi, ehk hoiatus on tööandja tähelepanu juhtimine rikkumisele ja hoiatusega antakse tööandjale võimalus olukord lahendada kokkulepete teel. Samas võib pöörduda probleemiga ka töökeskkonnavoliniku poole.

Kui tööandja hoiatusele ei reageeri ning töökiusamine jätkub, mille tõttu töötaja ei saa tööandjapoolse rikkumise erilise raskuse tõttu (nt vaimse tervise halvenemine) töösuhet jätkata, tekib võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 1 alusel.
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, SMS, kiri vm) ning põhjalikult põhjendatud. See tähendab, et avalduses tuleb välja tuua need olulised ja mõjuvad põhjused, mille tõttu töötaja ei saa enam töösuhet jätkata ning kindlasti tuleb märkida töölepingu lõppemise kuupäev.

Siinjuures on aga oluline rõhutada, et töötaja ei tohiks kasutada töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 alusel esimese lahendusena, vaid juhul, kui tööandja eelnevad kirjalikud hoiatamised jm ei ole andnud tulemusi.
Tööandjal on omakorda õigus töötajapoolne erakorraline ülesütlemine töövaidlusorganis (kohtus või töövaidluskomisjonis) vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ning sel juhul on töötajal vajalik tõendada mõjuvate põhjuste olemasolu, mille tõttu ei olnud enam võimalik töösuhte jätkata. Lõpliku vastuse koos õigusliku hinnanguga annab töövaidlusorgan.

Kokkuvõttes võib öelda, et eelkõige tuleb igasuguste probleemide ja lahkhelide, sh töökiusamise puhul pöörduda tööandja poole kirjalikult, viidata rikkumisele ning teha omapoolsed ettepanekud olukorra parandamiseks. Kõik kirjavahetused, ka ühepoolsed, jäävad hiljem vaidluste korral tõendiks. Kui töötaja soovib töösuhte üles öelda erakorraliselt viidates tööandjapoolsele kohustuse olulisele rikkumisele, tuleb ülesütlemise aluseid põhjendada ja vaidluse korral ka tõendada.

Rohkem infot töökiusamise kohta saate lugeda Tööelu portaalist: https://tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine

Käitumisjuhend töövägivallaga kokkupuutumisel on kättesaadav aadressil: https://www.tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine#kaitumisjuhis-tootajale

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-16.30 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee