Tööõigus
Küsimus: Kas võiksin nõuda lisatasu pühade ajal töötamis eest tagantjärgi?15.01.2020
Tere!
Töötan lepinguga, mille põhipalk on töötasu alammäär, 540€ kuus, töö on täiskohaga. Tulemustasu tuleb läbimüügist. Isegi kui töötan ette nähtust rohkem, ei maksta selle eest põhipalk alammäärast rohkem. Töötasin riigipühadel ja neile eelnev tööpäev polnud ka 3h lühendatud. Kas mul on õigus nõuda pühadetasu riigipühade ja pühadele eelnenud päeva eest topelt (palgateatisel on päeva arvestus)? Tulemustasu nad ilmselt topelt ei taha maksta, aga esitatud palgalehel puudub pühadetasu rida.
Töötan lepinguga, mille põhipalk on töötasu alammäär, 540€ kuus, töö on täiskohaga. Tulemustasu tuleb läbimüügist. Isegi kui töötan ette nähtust rohkem, ei maksta selle eest põhipalk alammäärast rohkem. Töötasin riigipühadel ja neile eelnev tööpäev polnud ka 3h lühendatud. Kas mul on õigus nõuda pühadetasu riigipühade ja pühadele eelnenud päeva eest topelt (palgateatisel on päeva arvestus)? Tulemustasu nad ilmselt topelt ei taha maksta, aga esitatud palgalehel puudub pühadetasu rida.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimusele vastamiseks tuleks esmalt selgitada töötasu kokkulepet. Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus, sh selles, millistes osadest töötasu koosneb ja kuidas töötasu kujuneb (TLS § 5 lg 1 p 5). Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat. Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.
Ühtlasi tähendab see seda, et kuna kõik tasud, mis saadakse töö tegemise eest on töötasu osad, siis lähevad need arvesse olukordades, kus on tarvis arvutada (keskmist) tunnitasu. Näiteks kui on tarvis arvutada tunnitasu riigipühal töötamise eest, siis tuleb kõik väljateenitud töötasud ja selle osad arvesse võtta.
Riigipühal töötamise eest tuleb TLS § 45 lg 2 kohaselt maksta kahekordset töötasu. Ehk kui Te töötasite detsembris riigipühal, siis tuleb selle päeva eest maksta kahekordset töötasu. Mis puudutab lühendatud tööpäeva, siis tööpäeva lühendamata jätmine ei pruugi automaatselt tähendada ületunnitööd ega eritasu. Kui tööpäeva lühendamata jätmise tõttu on töötajal summeeritud tööaja korral arvestusperioodi lõpuks tekkinud ületunnitöö, siis tuleb maksta ületunnitöötasu.
Saamata jäänud töötasusid, sh riigipühal töötamise tasud ja ületunnitöötasusid saab nõuda kuni kolm aastat tagant järele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus