Tööõigus
Küsimus: Kas võin nõuda vahetuse järgsete tundide eest ületunnitasu?19.10.2018
Tere, meie töövalved kestavad graafiku järgi 24 tundi. Meil on summeeritud tööaja arvestus. Kas on mul õigus keelduda teha ületööd ehk jääma veel 1 või 4 tunniks tööle?
Mõnikord tekivad sellised olukorrad millal peame töötama isegi 28 tundi järjest. Ma ei ole nõus, et järgmises kuus pannakse mulle töötunde vähem kuna jooksvas kuus tegin tunde rohkem.
Kui meil on summeeritud tööajaarvestus, kas on mul õigus nõuda nende tehtud 4 ületunni eest, kohe, jooksva kuu palgaga 1,5-kordset tasu aga mitte summeeritud perioodi lõpus?
Mõnikord tekivad sellised olukorrad millal peame töötama isegi 28 tundi järjest. Ma ei ole nõus, et järgmises kuus pannakse mulle töötunde vähem kuna jooksvas kuus tegin tunde rohkem.
Kui meil on summeeritud tööajaarvestus, kas on mul õigus nõuda nende tehtud 4 ületunni eest, kohe, jooksva kuu palgaga 1,5-kordset tasu aga mitte summeeritud perioodi lõpus?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 44 lg 1 kohaselt selgub summeeritud tööaja arvestuse korral ületunnitöö arvestusperioodi lõpus. See tähendab seda, et kui arvestusperiood on näiteks nelja kuu pikkune, siis juhul kui esimesel, teisel ja kolmandal kuul tehakse rohkem töötunde kui normtundide arv ette näeb, siis ei ole tegemist ületunnitööga. On võimalik, et neljandal kuu teeb töötaja vähem töötunde ning neljanda kuu lõpuks ühtegi ületundi ei tekigi.
Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk on ebavõrdse töökoormuse jaotumine erinevate nädalate ja kuude lõikes. Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk ei ole see, et töötaja töötaks igal kuul normtundide arvuga võrdses ulatuses tunde. Näiteks kui tööandja ettevõtte kõige kiiremad kuud on juuli ja august, siis on mõistlik, et üks arvestusperiood kestab aprillist juuli lõpuni ja teine augustist novembri lõpuni. Sellisel juhul jääb ühe arvestusperioodi sisse nii töömahukamaid kuid (nt töötab töötaja juulikuus 220 tundi) ja töömahu poolest vaiksemaid kuid (nt töötab aprillis 130 tundi). Selline töökoormuse jaotumine ebavõrdselt ongi summeeritud tööaja rakendamise eesmärk ning seetõttu ei ole võimalik arvestusperioodi sees ületunnitöötasu nõuda, sest perioodi lõpuks ei pruugi ületunde tekkidagi.
Mis puudutab tööpäeva pikkust, siis juhul kui töötaja töötab 24 tundi, mis on maksimaalne lubatud tööaeg (juhul kui on täidetud muud seadusest tulenevad nõuded, vastasel juhul on lubatud maksimaalne tööpäeva pikkus 13 tundi), siis tööpäev ei või kesta üle 24 tunni. Töötajal on õigus keelduda pikemast kui 24-tunnisest tööpäevast.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus