Tööõigus


Küsimus: Kas ma rikun seadust, kui ma põhitöökohta ei teavita oma lisatöökohast?14.12.2016

Töötan täiskohaga töölepingu alusel ühes asutuses. Aga leidsin veel teisegi töökoha, mis mulle isiklikult väga huvi pakub. Konkurentsipiirangut põhitöökohast pole, töö valdkonnad on erinevad nagunii ja ametnik ega teenistuja ma pole.
Kas ma rikun seadust kui ma ka selles teises töökohas töötan? Loomulikult arvestan oma võimetega ning teine töö pole täiskoormusega, aga ligikaudu 0,5 kohta (reaalselt teen kiiremini, inimesed on erinevad). Kas ma rikun seadust, kui ma põhitöökohta ei teavita oma lisatöökohast (tähtajaline leping nagunii)?
Kas põhitöökoht saab reaalselt kuskilt infot minu teise töökoha kohta? Ei soovi põhitöökohta teavitada, kuna lisatööd sellises valdkonnas võiks käsitleda ehk motivatsioonipuudusena põhitöökohal, kui edaspidi karjääriredelil asutuse sees edeneda tahan. Kas on olemas mingid juhtumid, kus minu lisatöökohast võib tekkida minu tööandjale probleem?
Kas minu lisatöökohta tuleb käsitleda ületunnitöö tegemisena? Või käib tööaja ja ületundide arvestus rangelt ühe töökoha piires? Ehk kas mul on vabadus teha oma vaba ajaga mida tahan (töötada selles põnevas lisatöökohas), kui minu töölepingus pole selle kohta mitte midagi kirjas?
Suur tänu!

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Anni Raigna
loe lisaks
Tere!

Töölepingu seadus ei keela töötajal samal ajal mitme tööandja juures töötamist (välja arvatud konkurentsipiirangu kokkuleppe olemasolu puhul).

Kuigi seadus ei keela mitme tööandja juures töötamist, tuleks kinni pidada töö- ja puhkeajast, see tähendab, et tervise säilimise seisukohalt tuleks jälgida seda, et töötaja ei töötaks nädalas keskmiselt üle 48 tunni.

Juhul kui töötaja siiski töötab mitme tööandja juures üle lubatud tööaja, peaks töötaja ise jälgima, et talle jääks piisavalt aega puhkamiseks ja töövõime taastamiseks.

Tööandja vastutab puhkeaja nõuete täitmise eest oma ettevõttes, mis tähendab, et mitme tööandja juures töötamisel vastutab puhkeaja nõuete täitmise eest töötaja. Siinkohal tuleb arvestada, et teise tööandja juures töötamine ei ole käsitletav ületunnitööna seaduse mõttes.

Tööajapiirangut ei rikuta olukorras, kus töötaja töötab töölepingulise töö kõrvalt teenusepakkujana (nt töövõtuleping, käsundusleping).

Tööandja ei oma ülevaadet selle kohta, kus töötaja parasjagu töötab ehk tööandja näeb töötamise registrist infot ainult oma ettevõtte töötajate kohta. Küll aga ei ole välistatud, et tööandja saab teisest töökohast teada n-ö mitteametlikke teid pidi. Praktikas juhtub ikka, et keegi teab kedagi ning nii see info liigub. Et "kuulujutte" vältida, tasub tööandjale ise olukorda selgitada. See, kas tööandjal ka selleks õigustatud huvi on, on hinnanguline. Kui töölepingus või töökorralduse reeglites on kokkulepe, et töötaja peab tööandjat teisest tööst teavitama, siis tuleb seda teha. Kui sellist kohustust pole, tuleb hinnata, kas tööandjal on õigustatud huvi saada teada, et töötaja teeb pärast tööd ka mujal tööd. Ühest küljest võib tööandjal olla õigustatud huvi juba pelgalt sellepärast, et teise töökohaga võib kaasneda töötaja üleväsimus, mis omakorda võib tekitada erinevaid haigusi (sh tööõnnetusi).

Seega ei saa siin kindlalt öelda, kas tööandja teavitamine on kohustuslik või mitte. Kui soovite jätta teise töökoha enda teada, siis peate võimaliku vaidluse korral olema valmis oma seisukohti tööandjale ja/või töövaidlusorganile selgitama. Praktikas on olnud vaidlusi, kus tööandja on hinnanud teavitamata jätmist kui lojaalsuskohustuse rikkumist ning on töötajaga töösuhte usalduse kaotuse tõttu üles öelnud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).