Tööõigus

Lugupeetud pöörduja,

Selgitame, et tööaja korralduse õigus on tööandjal, kes lähtub tööaja reguleerimisel ettevõtte vajadusest.
Summeeritud tööaja rakendamisel on tööandjal võimalus tööaega kuude lõikes jaotada. Tööandja koostab tööajakava lähtudes eelkõige töö korraldamise vajadusest, samuti arvestades töö tegemise aja piiranguid. Samuti arvestab tööandja tööajakava koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel mõistlikkuse ja hea usu põhimõtteid ning töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks.

Juba kinnitatud tööajakavas tehtavad muudatused peavad olema töötajatega läbi räägitud ning kokku lepitud. Näiteks ei saa heauskseks pidada tööandja käitumist muuta tööajakava arvestusperioodi sees ilma mõistliku põhjuse ja töötaja nõusolekuta.

Seega, juba teatavaks tehtud tööajakava saab muuta üldjuhul poolte kokkuleppel, kuid näiteks olukorras, mil tööajakava muutmise vajadus tuleneb ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi tööajakavas ette näha. Samas ei saa pidada õigeks tööajakava pidevat muutmist.

Töötajail on antud juhul mõistlik küsida tööandjalt selgitust tööajakava muutmise põhjuste kohta, viidates tööajakava kinnitamise reeglitele ning selgitada millised on tööajakava muutmise tagajärjed töötajatele. Oluline on siinjuures arvestada, et arvestusperioodi lõpuks peab olema töötajaile tagatud kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu. Kui arvestusperioodi lõpus selgub, et on tekkinud ületunde, tuleb need vastavalt seadusele hüvitada.