Tööõigus
Küsimus: Kui tööandja ei ole esitanud töötajatele tööajakava, kas ta saab siis rakendada summeeritud tööaega?25.11.2016
Minu töölepingus on kirjas punkt: Tööaja arvestusel kasutatakse summeeritud tööaega, vastavalt varem koostatud graafikule.
Tööandja korraldab summeeritud tööaega isegi igal tööpäeval oma äranägemise järgi, sellest töötajale ette teatamata ning töötajale ühtegi tööajagraafikut esitamata. Eelmise tööpäeva lõpus ja pühapäeva õhtul teatatakse millal tuleb järgmisel päeval tööle tulla, seda aga kui pikaks tööpäev kujuneb, ei teagi kunagi ette.
Kui tööandja ei ole esitanud töötajatele tööajakava ning selle esitamise tingimusi, kas siis ei saa tööandja rakendada ka summeeritud tööaega?
Tööandja korraldab summeeritud tööaega isegi igal tööpäeval oma äranägemise järgi, sellest töötajale ette teatamata ning töötajale ühtegi tööajagraafikut esitamata. Eelmise tööpäeva lõpus ja pühapäeva õhtul teatatakse millal tuleb järgmisel päeval tööle tulla, seda aga kui pikaks tööpäev kujuneb, ei teagi kunagi ette.
Kui tööandja ei ole esitanud töötajatele tööajakava ning selle esitamise tingimusi, kas siis ei saa tööandja rakendada ka summeeritud tööaega?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida summeeritud tööajas. Summeeritud tööaja rakendamisel tuleb töötajat teavitada ka arvestusperioodist ja tööajakava teatavaks tegemise tingimustest.
Töölepingu seadus ei sätesta, kui pikalt peab töötaja oma tööajakava ette teadma. Tööajakavast teavitamine võib töötaja töölepingus olla esitatud kas otseselt või viiteliselt ettevõtte sisemistele töökorralduse reeglitele. Sisuliselt peab tööandja töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab.
Tööandja on kohustatud arvestama mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Seda ka tööajakava tegemisel. Kindlasti ei saa pidada õigeks tööajakava pidevat muutmist või tegemata jätmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.
Seega peaks töölepingus või töökorralduse reeglites töötajale teada antama, millal tööandja koostab tööajakava summeritava perioodi või selle iga kuu kohta ning millal edastab ta sellise tööajakava töötajale (eelduslikult võimalikult varakult enne järgmise perioodi algust). Seadus siin konkreetseid etteteatamise tähtaegu ei sätesta kuid üldise põhimõtte kohaselt määrab tööandja kindlaks tööajakava teatavaks tegemise tingimused, arvestades sealjuures töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks ning töötaja õigust tutvuda tööajakavaga mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust.
Kui tööandja tööajakava teatavaks tegemise tingimustest pole töötajat teavitanud, siis tööaja summeerimise kokkulepet see tühiseks ei muuda. Küll aga võib tööajakava teavitamata jätmist pidada tööandja kohustuse rikkumiseks ning töötajal tasuks tööandja tähelepanu rikkumisele osutada. Kui tööle kutsutakse ka edaspidi ebamõistlikult, saab rääkida tööst keeldumisest (kuna tööandja ei täida oma kohustusi) ning äärmisel juhul ka erakorralisest ülesütlemisest.
Kuid ennekõike selleks, et asi saaks lahenduse, tuleks tööandjale teada anda, et selline korraldus ei ole seaduslik ega ka töötajatele sobilik.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus