Tööõigus

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töötaja põhikohustuseks töösuhtes on töö tegemine, mille eest makstakse talle töötasu. Kui töötaja tööd ei tee, ei ole tööandja kohustatud ka töötasu maksma. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) toob välja teatud erijuhud, mil tööandjal on töötasu maksmise kohustus ka siis, kui tööd ei tehta. TLS § 38 kohaselt, kui töötaja töö tegemine on takistatud tulenevalt töötaja isikust, kuid ei ole sealjuures tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, või töö tegemist ei saa töötajalt oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel, tuleb tööandjal võimaldada töötajale piisavalt vaba aega ning maksta selle aja eest keskmist töötasu. TLS § 42 sätestab aga selle, et töötajal on õigus nõuda vaba aega TLS § 38 ettenähtud tingimustel.

TLS § 38 ja § 42 (koosmõjus) alusel on töötajal seega teatud juhtudel õigus mõlema poole huve arvestades nõuda vaba aja andmist ja keskmist töötasu. Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve. Nimetatud sätte puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Nii saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui mitmepäevase terviserikke korral tuleks võtta haigusleht.

Kuidas taoline arsti juures käimine konkreetse tööandja juures töötajate jaoks korraldatud on, sõltub paljuski selle tööandja reeglitest töökorraldusele (endise nimega töösisekorraeeskirjadest). Ettenägelik tööandja määratlebki tavaliselt töökorralduse reeglites juhtumid, millal ja millises ulatuses töötajale tööajast tasulist vaba aega võimaldatakse ning kellele ja kuidas ta peaks oma soovist teada andma. Registreerudes arsti vastuvõtule, on töötajal seega võimalik vastav taotlus tööandjale valmis kirjutada juba mitu nädalat ette.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused, seda ka töötajale arsti juures käimiseks võimaldatava vaba aja osas, lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ning juhise avalduse täitmiseks leiate Tööinspektsiooni veebilehelt http://www.ti.ee.

Mis puutub rasedasse töötajasse, siis tööandja on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda määratud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. Taolise õiguse sätestab raseda töötaja jaoks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõige 4.