Tööõigus

Tere!

Selgitame Teile kasutamata põhipuhkuse hüvitamise põhimõtteid. Töölepingu seaduse (TLS) § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisel kõik nõuded sissenõutavaks. Seega kui selleks ajaks on töötajal väljatöötatud, kuid kasutamata aegumata puhkust, siis tuleb see töölepingu lõppemisel töötajale hüvitada.

Kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda TLS § 68 lg 1, mille kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Töötaja rasedus- ja sünnituspuhkusel viibitud aeg arvatakse samuti põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka, st selle puhkusel viibitud aja eest teenib töötaja põhipuhkust juurde.

Töötajal on õigus saada kalendriaasta (365 või 366 päeva) eest 28 kalendripäeva puhkust. Kui töötaja on olnud 2015 aastal tööl (dekreedis) näiteks 140 päeva, siis on tal õigus saada 10,74 puhkusepäeva (140/365*28=10,739724). Tööinspektsiooni seisukoht on, et tegelik päevade arv leitakse kahe komakoha täpsusega, mille võib töötaja kasuks alati ka täisarvuks ülespoole ümardada.

Puhkusetasu ja hüvitis arvutatakse keskmise kalendripäevatasu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (Määrus) §-le 4. Kuna puhkusehüvitis on rahaline hüvitis, siis toimub arvestus sendi täpsusega, so ümardatakse kahe komakohani.

Kui töötajale ei ole 6 kuu jooksul töötasu makstud (näiteks on olnud pikalt haige), arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse kuul kehtivast töötasust (töölepingujärgne tasu). Kui töötajale ei ole rohkem kui 12 kuu jooksul töötasu makstud (näiteks töötaja on olnud lapsehoolduspuhkusel), tuleb töötaja töötasu korrigeerida indeksiga. Indeks = keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva kuu töötasu alammäära ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära suhe. Näiteks: töötajale, kes jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele 2014.a. ja kellele on vaja arvutada 2016.a. keskmist töötasu, arvutatakse indeks järgmiselt: 2016.a. töötasu alammäär 430 eurot/2014.a. töötasu alammääraga 355 = 1,21. Töötaja töölepinguline töötasu korrutatakse indeksiga ja tulemuseks on indekseeritud töötasu, mille alusel arvutatakse keskmine kalendripäevatasu Määruse § 4 lg-te 4 ja 5 kohaselt.

Kui töötaja leiab, et tööandja ei ole puhkusehüvitist õigesti arvutanud mille tõttu on ta saanud vähem hüvitist, on tal õigus pöörduda tööandja poole selgituse saamiseks ning vajadusel küsida ka palgatõendit. Kui tööandja töötajale ei vasta või jätab andmed esitamata, on tal õigus pöörduda töövaidlusorgani (kohus või töövaidluskomisjon) poole. Oluline on siin märkida, et enne kui algatatakse töövaidlus, tuleks läbi mõelda kui suur on tõenäosus saada nõue rahuldatud, milline rahaline kulu (sh õigusabi, sõidukulu), ajakulu ja vaimne pinge võivad töövaidlusega kaasneda või kas on piisavalt tõendeid millega oma nõuet põhjendada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).