Tööõigus


Küsimus: Kui pikka aega peab tööandja ette teatama töögraafikust ja töögraafiku muutumisest?23.09.2016

Töötan firmas, kus töö toimub vahetustega. Harva saame töögraafiku ette teada kuu aega. Enamjaolt teame graafikut ette nädala ja see võib muutuda iga hetk, kui tootmisjuht tuleb ja lihtsalt teatab, et homme tulete hommikul ja ülehomme õhtul. Kas töötajal on õigus eraelule ja tööst vabale ajale ja selle planeerimisele? On tihti olukordi, kus graafiku alusel saad aja arstile aga sinna minna ei saa, kuna eile muudeti graafik. Ja siis jääb ainult võimalus võtta vaba päev omal kulul kui sedagi antakse. Kas ehk peab firma kompenseerima tööaja muutumise?

Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Helena Ilves
loe lisaks
Lugupeetud pöörduja

Kui töösuhte pooled on kokku leppinud tööaja summeerimises, peab tööandja töötajat kirjalikult teavitama tööajakava (töögraafiku) teatavaks tegemise tingimustest töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 6 kohaselt.

See tähendab, et töötaja peab teadma, kui pikk on tööaja arvestusperiood (summeeritavad kuud), mis perioodi kohta on tööajakava koostatud ja millal ta järgmise tööajakava teada saab. Samuti peab tööandja töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal ja kuidas töötaja tööajakavaga tutvuda saab. Näiteks annab tööandja töötajale teada, et neljakuulise arvestusperioodi korral koostab tööandja tööajakava ühe kuu kohta ning edastab uue tööajakava järgmise kuu kohta hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäeval.

Tööandja peab tööajakava koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel käituma heauskselt. Olukorras, kus tööandjal tekib vajadus muuta juba koostatud ja töötajale teatavaks tehtud tööajakava, tuleb tehtavad muudatused töötajaga kokku leppida. Kui palju peab tööandja töötajat sellest ette teavitama, pole seaduses reguleeritud. Lähtuda tuleb nö mõistlikust ajast. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lg 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ning muid asjaolusid. Tööandja käitumist ei saa pidada heauskseks, kui ta muudab tööajakava arvestusperioodi sees ilma mõistliku põhjuse ja töötaja nõusolekuta.

Mis puudutab tööajast arstivisiitidel käimist, siis TLS § 38 ja 42 sätestavad, et töötajal on õigus nõuda mõistlikus ulatuses vaba aega keskmise töötasu säilitamisega juhul, kui eksisteerib tema isikust tulenev, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjus, miks ta ei saa tööd teha. TLS § 38 kohaselt kui töötaja töö tegemine on takistatud tulenevalt töötaja isikust, tuleb tööandjal võimaldada töötajale mõistlikus ulatuses vaba aega ning maksta selle aja eest keskmist töötasu. Sellisteks õigustatud juhtudeks on näiteks notaris käimine, arsti vastuvõtul või lähedase matusel viibimine, mida ei ole võimalik muul ajal teha.

Mis on mõistlik aeg, seda hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema ajaliselt lühikese takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata (näiteks arsti visiiti paari tunni ulatuses).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).