Tööõigus


Küsimus: Kas tööandjal võib maksta sama töö eest samal ametikohal samasuguste lepingutega erinevat töötasu lähtudes oma suvast?16.03.2016

Töötan klienditeenindajana aastast 2002. Meid on 4 töötajat, kes kõik on võetud tööle ühesugustel tingimustel. Neil kõigil on sama ametijuhend, sama tööleping, samad töökohustused. Sisuliselt me asendame üksteist, seega töö ongi identne. Tööandja aga maksab kõigile töötajatele erinevat palka oma suva järgi. Ühele enam selle eest, et on kõige varem asunud tööle ja omab pikemat staaži. Teisele, kes on hiljem asunud tööle, rohkem, kuna muidu ei oldud nõus tööle hakkama. Küsimus minult, kas tööandjal on õigus maksta sama töö eest samal ametikohal samasuguste lepingutega töötajatele erinevat töötasu põhinedes oma suvale?

Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Ülle Kool
loe lisaks
Lugupeetud Pöörduja



Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 3 rõhutab viitenormina võrdse kohtlemise olulisust töösuhtes. Paragrahv kohustab tööandjat arvesse võtma võrdse kohtlemise seaduses (edaspidi VõrdKS) ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses (edaspidi SoVS) nimetatut, mis kehtib ka töösuhte kohta.

Töötasu kokkulepe on individuaalne kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning alati ei pea kõik sama ametinimetusega töötajad saama võrdset tasu.
Kuid TLS § 3 kohaselt peab tööandja töösuhtes tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Isikute diskrimineerimine on keelatud töölepingu sõlmimisel, töötingimuste kokku leppimisel, töökorralduste andmisel, töötasustamisel, töötaja edutamisel, töölepingu ülesütlemisel jne. Sooline võrdne kohtlemine peab edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust, näiteks sama või sarnase töö eest tuleb mees- ja naissoost töötajatele maksta võrdset palka.

Olukord võib olla diskrimineeriv, kui on tõendatud, et tööandja tegevuse tagajärjeks on see, et isikuid on koheldud ebavõrdselt.

Kui kõrgemat töötasu makstakse teisele töötajale objektiivsetel põhjustel, ei pruugi tegemist olla ebavõrdse kohtlemisega, kuna töösuhtes kui tsiviilõiguslikus suhtes kehtib lepinguvabaduse põhimõte ehk pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses. Töölepingu seaduse tähenduses on oluline üksnes see, et töötasu on tasu, mida makstakse töösoorituste eest ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär.

Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Lisaks saavad tööandjad ja töötajad VõrdKS ja SoVS nõuete täitmise hindamiseks pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole (www.svv.ee).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).