Tööõigus


Küsimus: Kas kirjutada ise lahkumisavaldus või oodata tööandjapoolset algatust kui mõlemapoolselt ei ole soovi töösuhet jätkata?16.03.2016

Töötasin 2 kuud osalise koormusega ettevõttes, kus nüüd soovib tööandja töösuhet lõpetada. Põhjuseks eriarvamused (tema hinnangul halvustas üks minu sotsiaalmeedia postitus ettevõtet). Kuna peale selliseid erimeelsusi ja mittemõistmisi ei soovi ma antud ettevõttes enam nagunii töötada, siis nüüd huvitab mind, kuidas oleks mul rahaliselt kõige kasulikum käituda. Tööandja palus kirjutada lahkumisavaldus, kuid hiljem hakkasin mõtlema, et ehk jätan end ise avaldust esitades mõnest hüvitisest ilma? Kas peaksin ütlema, et ootan hoopis tööandja poolt lepingu lõpetamise soovist teada andvat avaldust? Ning kas peale 2 kuud osalise koormusega töötamist on mul õigus ka mingite puhkusepäevade hüvitamisele (ei võtnud kordagi töösuhte jooksul puhkust) ning kuidas neid päevi täpselt arvestada?

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Grete Kirsimaa
loe lisaks
Tere!

Tööandja võib töölepingu töötajaga üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on seaduse järgi näiteks olukorrad, kus töötaja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu või ebapiisava oskuse tõttu, hoiatustest hoolimata on töötaja eiranud tööandja korraldusi jne (TLS § 88 lg 1 loetelu). Praegusel juhul puudub minu hinnangul tööandjal alus töötajaga töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 alusel. Mis puudutab töölepingu ülesütlemist enda algatusel või kokkuleppel tööandjaga, siis tuleb arvestada, et sellises olukorras ei ole töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele TKindlS § 6 lg 2 p 1 järgi.

Töötajal on õigus saada kalendriaasta (365 või 366 päeva) eest puhkust 28 kalendripäeva. Puhkusepäevade arvutamisel liidetakse töötatud kuude kalendripäevad kokku, jagatakse 365-ga ja korrutatakse 28-ga. Tulemusena saate hüvitamisele kuuluvate puhkusepäevade arvu. Kasutamata puhkuse hüvitise arvestamisel tuleb puhkusepäevade arv korrutada keskmise kalendripäeva tasuga. Keskmise kalendripäeva tasu arvutamiseks liidetakse vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu töötaja töötasud ja jagatakse 6 kuu kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade arvust tuleb maha arvestada periood, kui töötaja oli haiguslehel või puhkusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee