Tööõigus


Küsimus: Kas saan nõuda mingit hüvitist tööandjalt, kui minu ema hukkus tööõnnetuse tagajärjel?23.02.2016

Minu emaga juhtus tööõnnetus, mille tagajärjel ema hukkus. Algatatud on kriminaalmenetlus. Surma põhjustas teine tööline, kuid õnnetus juhtus töö ajal ning tööandja territooriumil. Kas mul on õigus nõuda kohtu kaudu tööandjalt mingisugust kahjutasu või ainult otseselt surma põhjustanud tööliselt?
Lugupidamisega

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Antud juhul tasub ära oodata kriminaalmenetluse tulemused, et saada selgust, millised olid surma asjaolud.

Tööõigusaktid ei sätesta surmaga lõppenud tööõnnetuse korral kohustust maksta hüvitist, kuid võlaõigusseadus (VÕS) reguleerib 7. peatükis (§§ 127-140) kahju hüvitamist.

VÕS § 129 lg 1 sätestab, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Lõike 2 alusel tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.

Kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud (VÕS § 129 lg 3).

Nimetatud alustel ja ulatuses peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma kolmandale isikule hüvitise ka siis, kui kohustus seda isikut ülal pidada oleks seaduse alusel tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus (VÕS § 129 lg 4).

Eelpool nimetatud lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustus on kahju hüvitamiseks kohustatud isikul ka isiku suhtes, kes oli surma ajaks eostatud, aga veel mitte sündinud.

Kui isik, kelle surm põhjustati, pidas kestvalt oma surmani ülal teist isikut, kellega ta elas koos nagu perekonnas, või kui ta pidas seda isikut kestvalt oma surmani ülal kõlbelise kohustuse alusel, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik lõike 6 alusel ja lõikes 3 nimetatud ulatuses maksma sellele isikule hüvitist, kui:
1) see isik vajab ülalpidamist ja
2) tal ei ole võimalik ülapidamist muul viisil saada ja
3) isik, kelle surm põhjustati, oleks tulevikus eeldatavalt ülalpidamist jätkanud.

Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et lõigetes 2–6 nimetatud isikute kahju hüvitamise nõuetele võib kahju hüvitamiseks kohustatud isik esitada samu vastuväiteid, mida ta oleks võinud esitada isiku vastu, kelle surma ta põhjustas.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).