Tööõigus


Küsimus: Kui palju pean ette teadma mis päevadel pean tööle minema ja kui pikk tööpäev on?18.02.2016

Tere, Olen oma küsimusele vastust otsinud TLS sirvides, aga lahendust leida ei osanud, seega otsustasin selle kirja panna. Töötan summeeritud tööaja arvestuse alusel ja tööpäeva pikkused on erinevad 6-13 h, oleneb päevast. Teada on vaid tööpäevad, aga päeva pikkus mitte. Päeva pikkus selgub tihti hiljem, vastavalt vajadusest ja maja lahtioleku aegadest ja broneeringutest. Tihti öeldakse kellaaja muutustest ette vaid 1-2 päeva. Näiteks sain täna teada, et ülehomme pole tööpäev mitte kella 12-18, vaid hoopis 12-01.00. Kas tõesti tohib seda viimasel minutil teha? Kui sellele tähelepanu juhtisin, siis vastas tööandja, et need päevad, mis on mulle graafikus märgitud tööpäevadeks, peangi arvestama maksimumtööajaga, ehk siis 13 tundi. No nii, selle peale tekib aga minul küsimus: mul on kuus 17 tööpäeva ja kui ma korrutan need maksimutundide, ehk 13 tunniga, saan ma 221 tundi. Kas tööandjal on tõesti õigus nõuda, et "broneerin" need tunnid talle, kuna ei tohi sellele ajale enda asju planeerida, isegi mitte viimasel minutil. Tänud, kui saan vastuse.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Kaire Saarep
loe lisaks
Kui töötaja töötab summeeritud tööaja korralduse alusel, siis töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 6 kohaselt peab tööandja enne töötaja tööle asumist tegema teatavaks tööajakavast teatatavaks tegemise tingimused. See tähendab seda, et töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma kuupäev või tähtaeg, millal tehakse töötajale teatavaks järgmise perioodi/kuu graafik. Seega peab graafik olema valmis teatud kuupäevaks (nt käesoleva kuu graafik esitatakse töötajale eelneva kuu 20. kuupäevaks). TLS ei reguleeri küll täpset ajavahemikku, mil töötajale peab graafik teatavaks olema tehtud, kuid siin tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Mõistlikuks ei saa lugeda nt ühepäevast etteteatamistähtaega.

Tööajakava koostades tuleb järgida töö- ja puhkeajanorme. Töötajale tuleb tagada igapäevane katkematu puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest 24-tunnise ajavahemiku kohta (TLS § 51 lg 1), summaarse tööaja korral iganädalane katkematu puhkeaeg vähemalt 36 tundi järjest 7-päevase ajavahemiku kohta (TLS § 52 lg 2).

Kui graafik on koostatud ning tööandja soovib selles muudatusi teha, siis seda saab teha tööandja hädavajadusest, eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral (TLS § 17 lg 4) või poolte kokkuleppel (TLS § 12).

Kui kõne alla tuleb ületunnitöö, siis selles ei saa etteulatuvalt kokku leppida. Kui tekib ületunnitöö vajadus, siis selle tegemises peavad tööandja ja töötaja iga kord eraldi kokkuleppele jõudma. Töötaja võib ületunnitööst keelduda (TLS § 44 lg 1). Tööandja võib ületunnitööd nõuda ainult vastavalt hea usu põhimõttele tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 46 lg 4).

Kui töötaja töötab graafiku alusel, kus summeerimisperioodiks on kokku lepitud 4 kuud, siis ületunnitöö ei selgu üldjuhul esimesel ja teisel kuul, vaid alles kolmandal või neljandal kuul. Seega sisuliselt on võimalik olukord, kus töötaja teeb esimesel ja teisel kuul nn normtundidest rohkem tööd ning samal ajal on järgitud töö- ja puhkeajanorme. Teisalt kolmandal ja neljandal kuul töötab töötaja selle võrra vähem töötunde.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).