Tööõigus

Vastuseks teie küsimusele selgitame järgmist. Teie ettevõtte autojuhi vastutustundetu käitumine (küsitavad vabad päevad, varalise kahju tekitamine, ettevõtte maine kahjustamine) lõi eeldused nimetatud töötaja töölepingu üles ütlemiseks tema süülisest käitumisest tulenevalt. Kuna aga valisite koondamise, siis lõpeb nimetatud töötaja tööleping eeldatavalt 21.01.2016.a. töölepingu seaduse (TLS) § 89 lõike 1 alusel koondamisega.

Nüüd lähemalt töötaja poolt Teile tekitatud varalise kahju hüvitamisest. Töötajate varalist vastutust reguleerib TLS 4. peatükk, milline sisaldab õigusnorme nii tööandjale tekitatud kahju hüvitamise, kui ka töötaja töötasust tasaarvestuse osas. Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada tekkinud kahju suurus ning töötaja süü vorm. Süü vormideks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks saab lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raske hooletusega on tegemist siis, kui töötaja jättis vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Tahtluse korral soovib töötaja ise õigusvastast tagajärge. Hooletuse olemasolu kindlakstegemiseks tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. TLS § 16 lõike 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lõige 2).

Töötaja vastutab üldjuhul ainult süü olemasolul. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest (TLS § 74 lõige1). Kui töötaja on aga töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra (TLS § 74 lõige 2). Eelnevast nähtub, et töötaja vastutus ei ole piiratud konkreetse summa või ülempiiriga, vaid sõltub eelkõige TLS § 74 lõikes 2 nimetatud asjaolude hindamisest kogumis.

TLS § 78 lõikest 1 tulenevalt ei või tööandja ise, ilma töötaja vastava kirjaliku või kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri) antud nõusolekuta, töötaja töötasust talle tekitatud varalise kahju kahjusummat kinni pidada ehk seaduse mõistes tasaarvestada. Kui töötaja oma süüd tunnistab ja on ise nõus tööandjale kahju hüvitama, võib ta anda nõusoleku tekitatud kahjusumma kinnipidamiseks töötasust. Kui aga töötaja süüd ei tunnista või ei ole nõus talle esitatud kahjunõude suurusega, peab tööandja pöörduma talle tekitatud varalise kahju hüvitamise osas vastava nõudeavaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Eelnevast lähtuvalt peaksite juhul, kui töötaja ei ole nõus ettevõttele tekitatud varalise kahju kinnipidamisega oma lõpparvest, esitama avalduse varalise kahju hüvitamise nõudes töötaja vastu
Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile. Nõude esitamise tähtaeg on 12 kuud, arvates ajast, mil tööandjana saite teada kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust (TLS § 74 lõige 4). Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ning juhise avalduse täitmiseks leiate Tööinspektsiooni veebilehelt http://www.ti.ee.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).