Tööõigus

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja tööaja korralduses eeldusel, et täidetakse töölepingu seaduses (edaspidi TLS) kehtestatud tööaja piiranguid. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta. Kaheksatunnisest tööpäevast ja 40-tunnisest töönädalast ehk seitsmepäevasest vahemikust lühemas tööajas kokku leppimisel on tegemist osalise tööajaga. Töötajale, kes asus tööle osalise tööajaga 20 tundi nädalas, peab tööandja tagama pooled (20:40=0,5) kuu kalendrijärgsetest töötundidest ehk nn normtundidest. Kuna küsimuses nimetatakse töötaja graafiku alusel töötamist ja seda ka nädalavahetustel ning öisel ajal (kell 22.00 – 06.00), siis võib eeldada, et tegemist on tööaja summeerimisega. Tööaja ning summeeritud tööaja mõiste tulenevad TLS § 5 lõike 1 punktist 7 ja § 6 lõikest 6, mille kohaselt tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt.

Et küsimuses mainitakse kuud, siis võtame eelduseks, et tegemist on osalise tööajaga töötajaga, kelle tööaega summeeritakse ühekuulises perioodis. Võtame näiteks ühe kalendrikuu, kus on 168 kalendrijärgset töötundi (nn normtundi). Tööandja peab tagama osalise tööajaga (20 tundi nädalas, ehk 0,5 kohaga) töötajale sellises kuus (168x0,5) 84 töötundi. Tähtsust ei oma sealjuures, millistel nädalapäevadel (ka nädalavahetusel) töö toimub, tähtis on eelkõige töötundide arv summeeritavas perioodis.

TLS § 29 lõige 6 sätestab järgmist: Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Vabariigi Valitsus omakorda kehtestab oma määrusega töötasu alammäära sotsiaalpartnerite poolt kokkulepitud määras (TLS § 29 lõige 5). Käesoleval aastal on kokkulepitud töötasu alammäär 430 eurot kuus. TLS § 29 lõikes 6 sätestatu räägib töötasu väljamaksmisel töötajale miinimumtöötasu tagamisest, mitte töötasuna kokku lepitud summa vastavusest miinimumpalgale.

Seega, osalise tööajaga (20 tundi nädalas, ehk 0,5 kohaga) töötajale, kellega on kokku lepitud kindel kuupalk (kuu töötasu), peaks töötasu maksmisel arvestama sellega, et talle väljamakstav kuu töötasu ei oleks väiksem, kui (430x0,5) 215 eurot. Ehk siis, konkreetse töötasu arvutamisel rakendame toodud näites proportsionaalsuse põhimõtet. Aga alati on võimalik ja tundub, et ka praktilisem taolistel juhtudel töötajaga kokku leppida tunnipalgas. Kehtiv tunnipalga alammäär käesoleval aastal on 2,54 eurot tunnis. Meie näites toodud kalendrikuus (168 töötundi) osalise tööajaga (20 tundi nädalas, ehk 0,5 kohaga), aga seekord tunnipalga alusel töötava vastava töötaja kuu töötasu oleks sellisel juhul (84x2,54) 213,36 eurot. Mõlemas näites on osalise (0,5) tööajaga töötajale tagatud TLS § 29 lõikes 6 sätestatud nõue töötasu alammäära maksmise osas.

Öisel ajal töötamise eest maksab tööandja töötajale 1,25-kordset töötasu, nii nagu seda sätestab TLS § 45 lõige 1. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötaja töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kuna TLS kohaselt tuleb ööajal tehtav töö täiendavalt hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas olukord, kus pooled on kokku leppinud töötasu alammääras, mis sisaldab tasu öösel töötamise eest.

Riigipühal tehtud töö eest tuleb tööandjal maksta kahekordset töötasu (TLS § 45 lõige 2) ning seda vaatamata töötamisele summeeritud tööajaga vastavalt graafikule.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).