Tööõigus


Küsimus: Kas mul on õigus "tööleping" lõpetada, kui olen töötanud kaks kuud ja töölepingut tegelikult sõlmitud ei olegi?19.11.2015

Tere,
28. september oli esimene tööpäev. Tööle asusin osalise ajaga, kuid esimesel päeval ei osanud koos ülemusega täpselt määrata, milline tuleb minu koormus. Leppisime kokku, et selle täpsustame, kui olen kuu aega töötanud. Kui kuu oli täis saanud, kirjutasin talle ja uurisin, et millal saan allkirjastada lepingu. Sellele kirjale ta ei vastanud. Vesteldes kolleegidega selgus, et ta sõlmib töötajatega käsunduslepingu ning üks kolleeg ütles, et tema ootas oma lepingut seitse kuud. Olles nüüdseks peaaegu kaks kuud töötanud, siis olen leidnud, et ei soovi seal firmas enam töötada. Küsin, et kas mul on võimalik nö leping lõpetada 25. novembriks ning millised õigused mul on kui tööandja ei soovi seda lõpetada?

Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Anne Simmulmann
loe lisaks
Lp. Pöörduja


Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.

Töölepingu olemasolu tõendamisel on oluline tuvastada poolte kattuvad tahteavaldused ehk tegelik soov end lepinguga siduda. Soov end siduda väljendub näiteks töötaja tööle lubamises või lepingueelsete läbirääkimiste raames peetud kirjavahetuses, millest saab järeldada, et pooled on avaldanud ühist soovi töölepingu sõlmimiseks. Töötaja kaitse on tagatud sellega, et tööandja teab, et töötaja tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS § 4 lõike 2 kohaselt eeldatakse tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu. Tõendada tuleb töösuhte puudumist või suhet muul õiguslikul alusel (eelkõige võlaõiguslikku suhet)

Erakorraliselt saab töötaja lepingu üles öelda (olenevalt asjaoludest ei saa ette teatada või etteteatamistähtaeg on lühem) üksnes mõjuval põhjusel. Põhjused võivad tuleneda töötaja isikust ja olla seotud terviseseisundi või perekondlike kohustuste täitmisega (töö jätkamist takistav haigus, haige perekonnaliikme hooldamine jms perekondlikud kohustused) või tööandjapoolsest kohustuste olulisest rikkumisest. Erakorralist ülesütlemist tuleb seega avalduses alati põhjendada ja välja tuua need asjaolud, mille põhjal töötaja leiab, et on õigustatud töölepingu erakorraline ülesütlemine üldist etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 91 lg 2 ja 3 sätestavad töölepingu erakorralise ülesütlemise töötaja poolt.

Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise leiate siit: http://www.ti.ee/est/toeoesuhted-ja-toeoevaidlus/toeoevaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toeoevaidluskomisjonile Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise leiate siit: http://www.ti.ee/est/toeoesuhted-ja-toeoevaidlus/toeoevaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toeoevaidluskomisjonile


Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).