Tööõigus

Lp Pöörduja

Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas ehk millise arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid. Töölepingu seaduse (TLS) tähenduses on oluline, et töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral.

Töötaja peab olema informeeritud töötasu arvutamise viisist, maksmise korrast ja palgapäevast (TLS § 5 lõike 1 punkt 5). Sealjuures peab töötasu suurus olema väljendatud numbriliselt ajaühiku kohta, ka siis kui töötasu arvutatakse tükitööhinnete alusel.

Tükitöö korral kehtestab tööandja tööühiku hulga ajavahemikus (tunnis, päevas) ja tööühiku hinde. Tükitöö tasu kujuneb ajavahemikus tehtud tööühikutest ja tööühiku hindest, ehk mida rohkem tööühikuid, seda suurem töötasu. Kuigi tükitöö hinde määrab tööandja, on sealjuures siiski oluline, et töötajale välja makstav töötasu ei jääks madalamaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (TLS § 29 lg 6), milline käesoleval aastal on 2,34 eurot tunnis ja täistööajaga töötamise korral 390 eurot kuus.

Kui tööandja on töötaja ettenähtud tööaja jooksul tööga kindlustanud, kuid töötaja ei ole ettenähtud koguses tööd teinud, tuleks esmalt välja selgitada töönormide mittetäitmise põhjused.

Kui tööülesannete mittetäitmine tuleneb töötajast, on tööandjal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 2 alusel.
Nimetatud säte võimaldab töötajaga töölepingu üles öelda, kui töötaja ei ole ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega (töövõime vähenemine).

Tööandja võib töölepingu töötaja töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.
Samuti tuleb enne töölepingu ülesütlemist pakkuda töötajale võimalusel teist tööd (TLS § 88 lg 2). Ülesütlemine ei ole lubatud, kui tööandjal leidub tööd, mida töötaja on võimeline tegema, seejuures pakkuma ei pea üksnes töötaja erialast tööd vaid kõiki vabu töökohti, kus töötaja tööandja hinnangul töö tegemisega hakkama saaks.
Lisaks tuleb tööandjal pakkuda töötajale ka töökohti, mille puhul tuleks tal korraldada täiendusõpet, samuti kohandada töökohta või muuta töötingimusi, kui see võimaldab töötajal töösuhet jätkata. Tööandjal lasub kohustus siiski juhul, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja teise töö pakkumine on asjaolusid arvestades mõistlik.

Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).