Tööõigus


Küsimus: Kas töölepingus peab olema palgapäevaks kindel kuupäev või võib olla ka kuupäevade vahemik?24.08.2015

Kas töölepingu sõnastus: Palk makstakse välja järgmise kuu 15.kuupäevaks, on korrektne. Kas see tähendab, et palka võib maksta 1.-15. kuupäevani? Kui palgapäev peab olema määratud kindla kuu- või nädalapäevaga, kas see võib siis olla ka näiteks järgmise kuu 7. tööpäev, mitte kindlasti 7. kuupäev?

Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab töötasu sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev) olema fikseeritud töölepingu kirjalikus dokumendis. Sisuliselt on see kokku lepitud palgapäev töötaja jaoks tema töötasu kätte saamise tähtpäev. Tähtpäeva võib töölepingus kokku leppida kuupäevaliselt (näiteks: iga kuu 7. kuupäev) või muul viisil (näiteks: iga kuu 7. tööpäev). Tähtis on, et see on selgelt ja üheselt määratletav päev, mitte ajavahemik. Seaduse mõte ja eesmärk on see, et töötajal oleks täpselt teada, millal talle töötasu makstakse või millal laekub töötasu tema pangakontole. Kehtestades palga maksmise perioodi (1. kuni 15. kuupäev), loob tööandja sellega töötajale põhjendamatu ootuse saada palka juba perioodi alguses. See on aga töötaja jaoks halvendav tingimus.

TLS § 28 lõike 2 punkt 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lõige 2 sätestab erisuse juhul, kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, siis loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Kui tööandja ei ole palgapäeval töötajale kokku lepitud töötasu välja maksnud, tekib töötajal nõudeõigus töötasu osas, mis jäi välja maksmata, ehk saamata töötasu osa muutub sissenõutavaks. Töötajal tekib seaduslik õigus nõuda tööandjalt töötasu maksmisega viivitamise eest viivist võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) tulenevas viivisemääras. VÕS § 113 lõike 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja (töötaja) nõuda võlgnikult (tööandja) viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (meie näites palgapäevast) kuni kohase täitmiseni ehk viivitatud summa kätte saamiseni. Viivise määraks on VÕS § 94 alusel Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor), milline hetkel on 0,05%, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 sätestatud protsent (8%). Euribori avaldab Eesti Pank Ametlikes teadeannetes, veebilehel: www.ametlikudteadeanded.ee. Seega on hetkel viiviseks 8,05% aastas. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt viivist töötasu maksmisega viivitamise eest palgapäevale järgnevast päevast alates kuni päevani, mil tööandja on viivitatud summa talle välja maksnud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).