Tööõigus
Küsimus: Millist tüüpi peaks olema leping korteriühistu ja osalise tööajaga katlakütja vahel?18.05.2015
Tere!
Olen korteriühistus osalise tööajaga 3 korterile katlakütja. Ühes kuus tuleb 5 päeva ja kütteperiood on 8 kuud. Tööülesanne on puude ette toomine, katla täitmine puudega, hooldus, tuha võtmine ja muu mis käib katlakütja kohustustesse. Töö on ööpäevaringne, aga ei ole 24t katlamajas. Käin vahepeal ikka oma korteris (elan samas majas). Aga olen 24t valves, kui peaks midagi juhtuma olen kohe olemas. Öötundidel käin 2 korda puid alla panemas. Katla täitmine puudega toimub 4-5 tunni tagant, aga käin ka vahepeal jälgimas katla olukorda. Ühesõnaga need tööpäevad olen kogu aeg valves ja olemas. Kui peakski tekkima olukord, kus pean kindlasti ära käima, leian inimese, kes on minu asemel olemas. Küsin: millise lepingu peaks KÜ mulle vormistama, kas töölepingu või töövõtuleping iga aasta uus 8-kuuliseks perioodiks (tekkis vaidlus) ja milline peaks olema töötasu praegu on päevatasu 10,32 eurot kätte.
Olen korteriühistus osalise tööajaga 3 korterile katlakütja. Ühes kuus tuleb 5 päeva ja kütteperiood on 8 kuud. Tööülesanne on puude ette toomine, katla täitmine puudega, hooldus, tuha võtmine ja muu mis käib katlakütja kohustustesse. Töö on ööpäevaringne, aga ei ole 24t katlamajas. Käin vahepeal ikka oma korteris (elan samas majas). Aga olen 24t valves, kui peaks midagi juhtuma olen kohe olemas. Öötundidel käin 2 korda puid alla panemas. Katla täitmine puudega toimub 4-5 tunni tagant, aga käin ka vahepeal jälgimas katla olukorda. Ühesõnaga need tööpäevad olen kogu aeg valves ja olemas. Kui peakski tekkima olukord, kus pean kindlasti ära käima, leian inimese, kes on minu asemel olemas. Küsin: millise lepingu peaks KÜ mulle vormistama, kas töölepingu või töövõtuleping iga aasta uus 8-kuuliseks perioodiks (tekkis vaidlus) ja milline peaks olema töötasu praegu on päevatasu 10,32 eurot kätte.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt otsustavad lepingu pooled, millise lepingu nad sõlmivad.
Töövõtuleping on oma olemuselt võlaõiguslik leping (reguleerib võlaõigusseadus), millele ei laiene töölepingu seadus ja töölepingulisest suhtest tulenevad garantiid (nt õigus nõuda puhkust, saada hüvitisi töölepingu lõppedes, täiendava tasu maksmine ületundide, öötöö või riigipühal tehtava töö eest jms) ning mille kohta selgituste ja kommentaaride andmine ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse.
Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid sõltuvalt töö iseloomust võib töö tegemiseks sõlmida ka käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu sarnase võlaõigusliku lepingu.
Kui töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (tööandja määrab töö tegemise aja, koha ja viisi), siis erinevate võlaõiguslike lepingute puhul (käsundusleping, töövõtuleping jne) on kohustatud isik ise vaba otsustama, mil viisil, ajal ja kohas ta tööd teeb ning tähtis ei ole mitte töö tegemise protsess, vaid saavutatav tulemus.
Kuidas aga nimetatud lepinguid eristada ja millal sõlmida tööleping või võlaõiguslik leping sõltub järgnevast:
1) kui eesmärgiks on reguleerida konkreetse ülesande täitmist (nt kohtus esindamine, loengu pidamine jne), siis on tegemist käsundiga ning otstarbekas on sõlmida käsundusleping;
2) kui eesmärgiks on reguleerida konkreetse tulemuse saavutamist konkreetseks kuupäevaks (nt töövõtja paigaldab ukse või põranda, ehitab või valmistab midagi jne), siis on tegemist töövõtuga ning otstarbekas on sõlmida töövõtuleping;
3) kui aga eesmärgiks on reguleerida tulemuse saavutamise protsessi ja soovitakse tegevust juhtida (üks isik allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile), siis on tegemist töösuhtega ning sõlmida tuleks tööleping.
Võrreldes teiste lepingutega tagab tööleping töötajale suuremad õigused ja parema kaitse (võlaõiguslikele lepingutele ei laiene töölepingu seaduse regulatsioon), seetõttu tuleks võimaluse korral eelistada töölepingu sõlmimist.
Seega tuleks lepingu sõlmimisel otsustada, milline on tehtava töö iseloom, kas soovitakse reguleerida pigem tööprotsessi või on tähtis hoopis saavutatav eesmärk/tulemus.
Olukorras, kus töötajaga on sõlmitud töövõtuleping, kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele, on töötajal õigus nimetatud lepingu alusel töötamise korral pöörduda töövaidlusorganisse ja nõuda lepingu olemuse tuvastamist ehk lepingu tunnistamist töölepinguks ja sellega kaasnevaid hüvesid.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E_R 9.00-16.30).
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus