Tööõigus


Küsimus: Kas tööandja võib oma suva järgi ainult mulle jätta lisatasu maksmata?07.05.2015

Töötan kingapoes ning mu palk koosneb põhipalgast ning lisatasust e. tulemustasust. Töölepingus on see punkt sõnastatud nii: Töötaja töötasu koosneb põhitöötasust 250 EUR bruto ja lisatasust. Lisatasu sõltub kaupluse müügitulemusest, töötaja kvalifikatsioonist ja töötaja töökvaliteedist. Lisatasu maksmisel juhindutakse ettevõtte lisatasu maksmise korrast.
Kuna hetkel on müük natuke kehvem, kui talvel, pole mitte ükski teenindaja müünud piisavalt, et ületada eesmärk, mille juhataja püstitas. Eile ütles mulle juhataja, et ta ei maksa mulle lisatasu, sest müük pole ületanud juba paar kuud eesmärki. Kõikidele teistele töötajatele makstakse, kuigi ka nemad pole enda eesmärk täitnud. See on väga ebaõiglane, arvestades veel seda, et ma töötan 0,5 kohaga ning müün 10000 € eest, samas kui teised, kes töötavad 0,5 kohaga 5000 € eest. Mind on iga kuu kiidetud, et ma teen sama head kassat, kui täiskohaga töötaja. Ma olen üliõpilane ning eksamite jaoks ma küsisin õppepuhkust, nad polnud nõus seda eriti andma, tahtsid, et ma võtaks tavapuhkuse, kui ma aga kindlalt ütlesin, et ma võtan õppepuhkuse, siis hakkasid nad mind kiusama. Pidin eile kirjutama seletuskirju asjade kohta, mis toimusid 6 kuud tagasi. Mu peamiseks probleemiks on, kas nad võivad ainult minule jätta lisatasu maksmata, kuigi lepingus pole kirjas, et nad seda teha võiks? Nad pole seda kunagi maininud ka.
Jään vastust ootama

Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Anne Simmulmann
loe lisaks
Lp Pöörduja

Kõigepealt pööraksin Teie tähelepanu asjaolule, et lepingus peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab. Lisatasu maksmise kokkuleppe korral peab olema välja toodud ka lisatasu maksmise tingimused. Lause, et „võimalus saada preemiat“ ei ole piisav, et aru saada, mille eest preemiat makstakse (ja seetõttu võib tekitada ka vaidlusi). Kui pooled on töölepingus kokku leppinud, et töötaja töötasu koosneb põhitasust ja lisatasudest, siis on töötaja õigustatud selle kokkuleppe kohaselt tasu saama, kui on täidetud lisatasu/preemia maksmise tingimused.

Õppepuhkusega seonduvat reguleerib täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TäKS), millele viitab ka töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1, mille alusel on töötajal õigus nõuda õppepuhkust. TLS § 67 lg 2 kehtestab täiendavalt töötaja nõudeõiguse ja tööandja kohustuse tasustamata õppepuhkuse andmiseks õppeasutuse sisseastumiseksamite tegemiseks.

TÄKS § 8 lg 1 kohaselt töötajale ja avalikule teenistujale antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust.

Sõltuvalt eesmärgist on koolitus TÄKS-i kohaselt:
1) tasemekoolitus;
2) tööalane koolitus;
3) vabahariduslik koolitus.

TÄKS § 8 lg 2 kohaselt antakse koolitusel osalemiseks töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Taseme- ja tööalase koolituse eest maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevatasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus (TÄKS § 8 lg-ed 2 ja 3). Õppepuhkuse keskmise töötasu arvutamisel arvestatakse kalendripäevade hulka ka rahvuspüha ja riigipühad.

Seadus ei kohusta töötajat õppepuhkust võtma järjestikku või ühe osana. Õppepuhkuse kasutamise jätab TÄKS töötaja otsustada. Seega on töötajal võimalik võtta õppepuhkust vajadusel tööpäevades, näiteks esmaspäevast kolmapäevani. Kui õppepuhkuse sisse jääb riigipüha, siis erinevalt põhipuhkusest, õppepuhkus riigipüha võrra ei pikene.

Lisan, et säte, mille kohaselt on tööandjal õigus keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks kehtib üksnes põhipuhkuse kohta (TLS § 68 lg 5).

Tööandjal on õigus õppepuhkuse andmist edasi lükata:
- kui töötaja või teenistuja on jooksva kalendriaasta eest ettenähtud õppepuhkuse ära kasutanud;
- kui töötaja ei teata mõistliku aja jooksul (vähemalt 14 kalendripäeva) puhkuse kasutamise soovist tööandjale ette (TLS § 69 lg 3);
- kui üle 10 protsendi töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel (TäKS § 9).



Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).