Tööõigus

Lugupeetud Pöörduja

Ilmselt töötate summeeritud tööaja arvestuse alusel (töögraafik), Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 6 võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg). TLS § 43 lg 3 täiendab, et summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

Summeeritud tööajaarvestuse korral toimub töö tööandja poolt koostatud tööajakava (töögraafiku) alusel.
Tööandja peab töölepingus või töökorralduse reeglites sätestama, millise ajavahemiku kohta ja mis tähtajaks peab tööajakava olema töötajale teatavaks tehtud (eelduslikult võimalikult varakult enne järgmise perioodi algust). Seadus konkreetseid etteteatamise tähtaegu ei sätesta ja seega määrab tööandja kindlaks tööajakava teatavaks tegemise tingimused, arvestades sealjuures töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks ning töötaja õigust tutvuda tööajakavaga mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust.

Kui töötaja graafikuga ei nõustu või soovib seda muuta, siis see on võimalik poolte kokkuleppel, sest TLS § 6 lg 6 eeldab kokkulepet.

TLS § 47 sätestab tööaja korralduse regulatsiooni, mille eesmärgiks on töö tegemise aja kindlaks määramine, eelkõige tööaja alguse, lõpu ja tööpäevasiseste vaheaegade määramine. Tööaja korraldamise õigus on tööandjal, ja TLS § 47 lõike 4 alusel on tööandjal õigus tööaja korraldust teatud juhtudel ühepoolselt muuta.
Ühepoolne tööaja korralduse muutmine peab tulenema ettevõtte vajadusest ja see peab mõistlikult arvestama mõlemapoolseid huve. Seega tööandja on kohustatud arvestama töötaja õppega nii palju kui see on tema huve arvestades mõistlik.

Tööaja korraldamisel peab tööandja lisaks jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg vähemalt 11 tundi, aga samuti iganädalane puhkeaeg tööaja summeerimisel vähemalt 36 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 52 lõiked 1, 2).

TLS § 67 kohaselt töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TÄKS) ettenähtud tingimustel ja korras.
TÄKS § 8 lg 1 kohaselt töötajale ja avalikule teenistujale antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust. Sõltuvalt eesmärgist on koolitus TÄKS-i kohaselt:
1) tasemekoolitus;
2) tööalane koolitus;
3) vabahariduslik koolitus.

Kui koolitus ei kuulu tasemekoolituse ega tööalase koolituse alla, vaid on enese täiendamine nö vabaharidusliku koolituse mõistes, ka siis on töötajal õigus õppepuhkusele.

Koolitusel (st tasemekoolitus, tööalane koolitus, vabahariduslik koolitus) osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest vaid siis, kui on tegemist tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega.

Vabaharidusliku koolituse puhul on töötajal õigus saada vaid tasustamata õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
Õppepuhkuse kasutamiseks tuleb töötajal esitada koolitusasutuse tõend ja kirjutada avaldus, teatades tööandjale 14 kalendripäeva ette.
Õppepuhkust ei pea töötaja võtma ainult oma vabadel päevadel (aga võib) vaid siis kui seda õppetööks vaja.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjused sätestab TLS § 91 ja põhjusteks võivad olla nii tööandjapoolsed kohustuste rikkumised või töötaja enda isikust tulenevad asjaolud. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui selleks esineb mõjuv põhjus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).