Tööõigus


Küsimus: Mida teha, kui tööandja koostab töögraafikud nii, et mõni kuu on alatunnid ja siis järgmisel jälle ülisuur koormus?27.04.2015

Meil kehtib summeeritud tööaeg, mis arvestatakse 4 kuu lõikes. Kõigil on kindel kuupalk. Tööandja koostab graafikuid kuidagi ebaõiglaselt. Näiteks jaanuar-veebruar on meil alatunnid, seejärel märts-aprill üle 200 tunni kuus. Andsime tööandjale teada, et ei soovi selliseid graafikuid, kuna pereelu kannatab (veedan tööl kõik nädalavahetused jne ). Tööandja väidab, et kõik on jokk. Millised õigused meil on antud 200 tunniseid kuunorme mittetäita.

Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Ülle Mustkivi
loe lisaks
Lp Pöörduja

Summeeritud tööaja arvestus tähendab seda, et tegelik tööaeg võib arvestusperioodi jooksul kõikuda nii üle kui alla kokkulepitud tööaja ja kokkulepitud töötundide arv peab olema töötajale tagatud alles arvestusperioodi lõpuks.

Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 6 võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg). TLS § 43 lg 3 täiendab, et summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

Kuna tööaja korraldamise õigus on tööandjal, siis tööandja koostab graafikud lähtudes töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid. Samuti ei ole seaduses sätestatud nõuet, et töötaja puhkepäevad peaksid langema ka nädalavahetustele. Küll aga tuleks tööandjal järgida tööajakava koostamisel võrdse kohtlemise põhimõtet s.t. et võimalusel oleks vabad nädalavahetused jagatud kõikide töötajate vahel.

Igapäevane tööajakorraldus toimub seega tööandja poolt koostatud ajakava alusel, mille koostamisel peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg vähemalt 11 tundi, aga samuti iganädalane puhkeaeg vähemalt 36 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 52 lg-d 1, 2). Oluline on ka see, et töötaja tööaeg kokku arvestusperioodi lõpuks keskmiselt ei ületaks 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta.

Kui tööandja järgib tööajakava koostamisel eeltoodud seadusega kehtestatud töö-ja puhkeaja nõudeid, siis on tal õigus tööajakava koostamisel jagada töökoormust arvestusperioodi kuude lõikes vastavalt töö korraldamise vajadusele.

Seega, kui on tegemist summeeritud tööaja arvestusega mitme kuu lõikes, võib tööaeg olla ühes kuus väiksem või suurem kokkulepitud tööajast. Oluline on siinjuures tähele panna, et summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).