Tööõigus


Küsimus: Kas töötajatel on õiguslikku alust ebapädeva juhi peale kaebamiseks või on ainus võimalus ise töölt lahkuda?27.04.2015

Mida teha, kui erafirma (hotelli) juht võttis tööle oma tuttava toitlustusjuhi, keda muidu selles väikeses ettevõttes aastaid polnud ja ei olnud ka vajadust tema järele (restoranis on töötajaid ainult 4 + köögis peakokk ja temale alluvad 2 kokka ning 2 nõudepesijat, polegi kedagi eriti juhtida)? Mina ise olen restoranis üks 4-st ettekandjast. Meile ei tutvustatud kordagi, kes see isik üldse on, kellena ta seal tööle asub ning et tema on nüüd meie juht. Ta lihtsalt ilmus kohale ja hakkas ümberkorraldusi tegema.
Eelmises töökohas kirjutas see isik ise lahkumisavalduse, kuna ei saanud ka seal oma tööga hakkama ega suutnud teiste töötajatega normaalselt suhelda. Tema peale laekus pidevalt kaebusi, et ta ei tee oma tööd hästi. Nüüd võttis meie firma direktor ta tööle, kuna nad on tuttavad, kuigi kogu personal oli sellele väga vastu ja kõik on nõus sellega, et see isik tegeleb tööl ainult tühiste, mõttetute asjadega ja saab selle eest palju palka, ei kuula seal juba aastaid töötanud töötajaid ning nende arvamusi selle kohta, kuidas oleks parem nii klientidele kui töötajatele, vaid tegutseb ainult üksi ja teeb seda, mida tahab. Kõigi töötajate motivatsioon on täiesti kadunud, kõik tunnevad, et meid ei kuulata ning meid isegi ei vajata siin enam. Paljudel on plaanis uut töökohta otsima asuda, sest see isik pigem segab teiste tööd, mitte ei aita kaasa ja raiskab firma raha kasutute asjade ostmise peale, lisaks kiusab mõnda töötajat, kes ei taha tema otsustega kaasa minna, ei oska suhelda ega ole üleüldse oma töös pädev.
Kas töötajatel on mingi võimalus firma juhile sellest korrektselt teada anda, et me ei ole olukorraga rahul? Kas on võimalik kirjutada mingi kollektiivne avaldus või pöördumine, on see seadusega lubatud ja kas tööandjal on õigus mind/meid peale sellist tegevust näiteks töölt lahti lasta vastu hakkamise eest vms? Kui see "juht" sinna tööle edasi jäetakse, siis tema isiksust teades hakkab ta neid taga kiusama, kes püüdsid temast lahti saada. Kas on töötajal olemas mingi õiguslik alus sellise ebapädeva juhi peale kaebamiseks või on ainus võimalus ise töölt lahkuda?

Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lp Pöörduja

Kuna töö korraldamise õigus on tööandjal, siis otsustab tema kuidas saavutada kõige parem ja efektiivsem tööprotsess ning vajadusel korraldada töö ümber. Seega otsustab tööandja, milliseid ametikohti on vaja.

Küsite oma pöördumises, millised oleksid töötajate õigused olukorras, kus otsene tööjuht oma käitumisega häirib normaalset tööõhkkonda.
Kuna tööandjal on kohustus tagada töötajate tervisele ohutu töökeskkond, muuhulgas vaimsele tervisele ohutud töötingimused, oleks soovitav esmalt pöörduda tööandja poole näiteks e-kirjaga ja paluda tal taastada normaalsed töötingimused.

Kui tööandja pöördumisele ei reageeri ja jätab töötajate omavahelise konflikti nende lahendada aga konkreetse töötaja käitumise tõttu on tekkinud olukord, kus ei saa eeldada töösuhte jätkamist, tekib töötajal õigus leping erakorraliselt mõjuval põhjusel üles öelda töölepingu seaduse § 91 lõike 2 alusel.
TLS § 91 lõige 2 punkt 1 täpsustab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Selleks tuleb tööandjale esitada kirjalik (näiteks e-postiga)ülesütlemisavaldus, kus tuleb ära põhjendada, miks ei ole võimalik enam töösuhet jätkata.
Enne ülesütlemisavalduse esitamist peate arvestama, et tööandja võib Teie avalduse vaidlustada töövaidlusorganis ja siis Te peate suutma tõendada nende asjaolude esinemist, mis olid põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, näiteks tunnistajate ütlused või eelnev kirjavahetus tööandjaga antud küsimuses.

Töötaja ja tööandja peavad täitma oma kohustusi vastastikku lojaalselt, riivamata teise poole õigusi, tehes seda hea tava kohaselt, viisakalt käitudes.

Tööandja võib töölepingu üles öelda ainult siis kui tal on selleks mõjuv põhjus (nt kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi või on viibinud tööl joobeseisundis; pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu jne.
Tööandja peab ülesütlemist ka põhjendama s.t välja tooma need asjaolud, mis ei võimalda töötajaga töösuhet jätkata.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).