Tööõigus

lp. Pöörduja

Tööandjal on õigus tööajakava koostamisel lähtuda eelkõige töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid. Tööandja peab lähtuma graafikuid koostades mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest (võlaõigusseadus § 6 ja § 7), samuti võrdse kohtlemise printsiibist.
Tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses eeldusel, et täidetakse töölepingu seaduses (edaspidi TLS) kehtestatud tööaja piiranguid – järgida tuleb töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46), tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51) ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 52).
Seega tööajakava koostamisel peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg vähemalt 11 tundi ja samuti iganädalane puhkeaeg tööaja summeerimisel vähemalt 36 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 52 lg-d 1, 2). Kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, peab talle olema lisaks tagatud kompenseeriv puhkeaeg võrdselt 13 tundi ületanud tundide arvuga.
Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul.
Kuna töö korraldamise õigus on tööandjal, siis määrab tema, millal töötaja oma vaba aega kasutada saab, kuid mõistlikult tuleb arvestada ka töötaja huvisid töö-ja pereeelu ühitamiseks.

Seega vastuseks teie küsimusele saan öelda, et pideva tööprotsessi korral, kui tööandja ei saa nädalavahetusi vabaks anda, peab ta siiski jälgima nõuet, et igas seitsmepäevases perioodis oleks vähemalt 36 tundi vaba aega.
Töögraafiku koostamisel lasub tööandjal võrdse kohtlemise kohustus, seega peaks olema kuu lõikes võrdselt jagatud võimalus puhata ka nädalavahetustel.