Tööõigus

Lugupeetud Pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult.
Samas loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.

Töölepingu olemasolu tõendamisel on oluline tuvastada poolte kattuvad tahteavaldused ehk tegelik soov end lepinguga siduda. Soov end siduda väljendub näiteks töötaja tööle lubamises või lepingueelsete läbirääkimiste raames peetud kirjavahetuses, millest saab järeldada, et pooled on avaldanud ühist soovi töölepingu sõlmimiseks.

Töötaja kaitse on tagatud sellega, et tööandja teab, et töötaja tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS § 4 lõike 2 kohaselt eeldatakse tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu. Tõendada tuleb töösuhte puudumist või suhet muul õiguslikul alusel (eelkõige võlaõiguslikku suhet).
Seega, ka allkirjastamata tööleping on leping.

Tööandjal on kohustus töölepingus kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu maksta. Kui tööandja viivitab töötasu maksmisega, siis esiteks on töötajal õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivist, mis hetkel on 8,05 % (0,022% päevas) aastas ülekandmisele kuuluvalt summalt, vastavalt võlaõigusseaduses § 94 ja § 113 sätestatule.

Seega, kui tööandja hakkab viivitama töötasu maksmisega, tuleks esmalt pöörduda kirjalikult tööandja poole ja küsida selgitust töötasu maksmisega viivitamise kohta ning paluda töötasu viivitamatult (koos viivistega) välja maksta. Juhul, kui ka see ei anna tulemusi, saab vastava nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole (töövaidluskomisjon või kohus).

Lisaks sellele annab TLS § 91 lg 2 töötajale võimaluse öelda tööleping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles, kui selleks esineb mõjuv põhjus, nt kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.

Kui töötaja leiab, et tööandjapoolne töötasu maksmisega viivitamine on juba oluline rikkumine, on tal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse koos põhjendustega (TLS § 95 lg 1).
Sanktsioonina on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja on sunnitud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema.

Töötajal tuleb aga arvestada, et kui tööandja vaidlustab erakorralise ülesütlemise, peab töötaja suutma oma põhjendusi ka tõendada. Töövaidlusorgan otsustab esitatud tõendite põhjal, kas tegemist oli olulise viivitamisega või mitte. Kui kõiki asjaolusid arvestades vaidlusorgan leiab, et tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega, võidakse ülesütlemine tunnistada korraliseks ja tööandja võib nõuda ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest töötajalt hüvitist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).