Tööõigus


Küsimus: Kas koondamise asemel poole kohaga tööga leppimine oli ikka õige ja kas ma nüüd ei jää hoopis koondamistasuta?22.01.2015

Tere!
Olen töötanud 10 a ja natuke peale täiskohaga ühes kindlas asutuses. Mõned päevad tagasi sain teate, et mind tahetakse koondada või siis jäetakse tööle vaid 0,5 koormusega! Tegin oma valiku viimase kasuks mõtlemata võhikuna tagajärgedele. Peale töölepingu tingimuste muutmisele allakirjutamist märkasin, et leping on tehtud vaid üheks kuuks, kuigi suusõnaliselt nii väiksest ajast juttu polnud. Uus tööleping kehtib 1.veebruarist 2015 - 28.veebruarini 2015.
Nüüd aga on minus tekkinud ebakindlus, et kas tööandja mulle üldse märtsi kuuks tööd garanteerib või mitte. Mis tingimustel nüüd tööandja mulle koondamise tasu maksaks, kui juhtub, et nad ei pikenda lepingut ja siiski koondavad?
Kas juba 0,5 töökoormuse pealt?
Ja kas vastab tõele, et tööbüroosse ei saa end nii väikse töökoormuse olemasolul üldse arvele võtta ja ei maksta ka töötushüvitist?

Ette tänades

Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Ingrid Iter
loe lisaks
Tere!

Koondamise korral maksab tööandja töötajale töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 100 lõike 1 alusel hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks töötaja kuue eelneva kuu töötasud, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud (st palgapäev on möödunud).

Kui aga Teiega on sõlmitud tähtajaline tööleping, lõpeb leping tähtaja möödumisel ning sellisel juhul ei ole tegemist koondamisega ehk tööandjal ei ole kohustust maksta Teile koondamishüvitist. Teie pöördumisest ei selgu, millisel põhjusel Teiega tähtajaline tööleping sõlmiti. Üldjuhul eeldatakse töösuhte püsivust ehk tähtajalise lepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus (nt töömahu ajutine suurenemine, hooaja- või renditöö tegemine). TLS § 6 lõike 2 kohaselt tuleb tähtajalises töölepingus kirjalikult fikseerida töölepingu kestus ja lepingu tähtajalisena sõlmimise põhjus. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel üksnes siis, kui see on sõlmitud kooskõlas seaduse nõuetega. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine on vastuolus seadusega, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult (TLS § 80 lõige 2). Kui töötaja leiab, et tähtajalise töölepingu sõlmimiseks mõjuvat põhjust ei esinenud, on tal võimalik lepingu lõppemine vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus.

Eesti Töötukassas arvelevõtmist reguleerib tööturuteenuste ja -toetuste seadus, mille § 6 lõige 5 sätestab, millistel juhtudel ei võeta isikut töötuna arvele. Muuhulgas ei võeta isikut arvele kui ta töötab töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel. See, et isik töötas eelnevalt osalise tööajaga, ei mängi arvelevõtmisel rolli. Kui töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul oli Teil vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži, on Teil õigus töötuskindlustushüvitisele nii juhul kui töösuhe lõppes koondamise tõttu kui ka tähtajalise töölepingu lõppemise korral.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).