Tööõigus
Küsimus: Kas tasustamise aluste mittenäitamine annab mulle õiguse nõuda palka, mida mulle suuliselt lubati?14.01.2015
Tere!
Töötan tähtajatu töölepingu alusel ehitusfirmas, palka makstakse tükitöö alusel, tükitöö hind on määratud firmasisese eeskirjaga, millega mul tutvuda pole olnud võimalik. Tööle minnes lubati mulle, et firmas sama tööd tegevad inimesed teenivad 900-1000€ kätte, kuna tol ajal polnud võimalik tükitöö hindu kajastava paberiga tutvuda (raamatupidajat polnud parajasti tööl ning pidavat nii keeruline tekst olema, et ilma ei saa vaadata), siis leppisin kokku, et saan seda teha lähiajal, lähiajast on nüüd saanud peaaegu pool aastat ning palumise peale tuuakse pidevalt ainult erinevaid vabandusi, miks ma ei saa sellega tutvuda. Samuti on jäänud palganumber kõvasti väiksemaks lubatust, töölepingus on kirjas, et palka makstakse tükitöö alusel, mis määratakse sisedokumentides, kindlat numbrit pole, oli vaid suusõnaline lubadus juhatajalt. Viimasel ajal on lisandunud veel üks probleem, nimelt on tööd väga vähe ning seetõttu tuleb tööpäevi vaevalt 10-15 kuus, mis kajastub ka palganumbris, mis hakkab juba miinimumile lähenema, kas mul on õigus nõuda viimaste kuudega võrdset palka, kuna töö puudus on põhjustatud tööandja poolt. Lisaks sellele ei ole mulle võimaldatud tööriideid (sealhulgas ka ehitusel vajalikku turvavarustust) ning ka tööriistu pean tihtipeale teistelt töötajatelt laenama või enda isiklikke kasutama. Kas tööandja on kohustatud mulle tööriided ja/või turvavarustuse andma ning kui ma pidin omale ise riided ja turvasaapad ostma, siis kas see on aluseks, et nõuda see raha firmalt tagasi.
Kas mul on võimalik nõuda välja palka, mis mulle lubati või on suusõnalist lubadust liiga raske tõestada (veel ühel töötajal oli sama probleem, ta saaks tunnistada suusõnalist lubamist). Kas tasustamise aluste mittenäitamine annab mulle õiguse nõuda palka, mida mulle lubati ning mida ma selleks tegema peaksin, et sellise nahhaalse tööandja vastu õigus saavutada. Hetkel olen jäänud firmaga suhtlemisel veel viisakaks ning pole töövaidluskomisjone ega muid instantse maininud, kuna kardan, et see võib mu palganumbrile veelgi rohkem mõjuda.
Töötan tähtajatu töölepingu alusel ehitusfirmas, palka makstakse tükitöö alusel, tükitöö hind on määratud firmasisese eeskirjaga, millega mul tutvuda pole olnud võimalik. Tööle minnes lubati mulle, et firmas sama tööd tegevad inimesed teenivad 900-1000€ kätte, kuna tol ajal polnud võimalik tükitöö hindu kajastava paberiga tutvuda (raamatupidajat polnud parajasti tööl ning pidavat nii keeruline tekst olema, et ilma ei saa vaadata), siis leppisin kokku, et saan seda teha lähiajal, lähiajast on nüüd saanud peaaegu pool aastat ning palumise peale tuuakse pidevalt ainult erinevaid vabandusi, miks ma ei saa sellega tutvuda. Samuti on jäänud palganumber kõvasti väiksemaks lubatust, töölepingus on kirjas, et palka makstakse tükitöö alusel, mis määratakse sisedokumentides, kindlat numbrit pole, oli vaid suusõnaline lubadus juhatajalt. Viimasel ajal on lisandunud veel üks probleem, nimelt on tööd väga vähe ning seetõttu tuleb tööpäevi vaevalt 10-15 kuus, mis kajastub ka palganumbris, mis hakkab juba miinimumile lähenema, kas mul on õigus nõuda viimaste kuudega võrdset palka, kuna töö puudus on põhjustatud tööandja poolt. Lisaks sellele ei ole mulle võimaldatud tööriideid (sealhulgas ka ehitusel vajalikku turvavarustust) ning ka tööriistu pean tihtipeale teistelt töötajatelt laenama või enda isiklikke kasutama. Kas tööandja on kohustatud mulle tööriided ja/või turvavarustuse andma ning kui ma pidin omale ise riided ja turvasaapad ostma, siis kas see on aluseks, et nõuda see raha firmalt tagasi.
Kas mul on võimalik nõuda välja palka, mis mulle lubati või on suusõnalist lubadust liiga raske tõestada (veel ühel töötajal oli sama probleem, ta saaks tunnistada suusõnalist lubamist). Kas tasustamise aluste mittenäitamine annab mulle õiguse nõuda palka, mida mulle lubati ning mida ma selleks tegema peaksin, et sellise nahhaalse tööandja vastu õigus saavutada. Hetkel olen jäänud firmaga suhtlemisel veel viisakaks ning pole töövaidluskomisjone ega muid instantse maininud, kuna kardan, et see võib mu palganumbrile veelgi rohkem mõjuda.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes töötingimustes. Üks nendest tingimustest on töötasu. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust (selle suurusest), selle arvutamise viisist ja palgapäevast. S.t. töölepingus peab kajastuma töötasu ka numbriliselt. Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles pooled on kokku leppinud.
Juhul, kui pooled on kokku leppinud, et töö eest tasustamine toimub tükitöö alusel, peab see olema igal juhul seotud ka ajapalgaga (nt tunnitasuga) ning eraldi välja toodud ka tükitöö hinne (nt eraldi kehtestatud hinnakirjaga). Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.
Töölepingu andmed (sh töötasu) esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Töötajale peaks olema selge, mille eest ja kui palju töötasu makstakse.
Soovitan Teil küsida tööandjalt lisaks hinnakirjale ka teatist Teile arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta (nn. palgateatis), kuna Teil on selleks TLS § 28 lg 2 p 12 tulenev õigus. See toob Teile ehk rohkem selgust.
Kirjutate, et Teie töötasu on väiksem, kui kokku leppisite. Suulisest kokkuleppest väiksemat ehk saamata jäänud töötasu saate nõuda läbi töövaidlusorgani (s.o töövaidluskomisjon või kohus). Siinkohal selgitan, et Teil tekib vajadus kokkulepet tõendada ja on parem, kui kokkuleppe tõenduseks on esitada kirjalikke tõendeid või tunnistajate ütlusi kokkuleppe kohta. Vastasel korral jääb vaid sõna sõna vastu ja erinevate ütluste korral ei leiagi kokkulepe kinnitust.
Antud juhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et olete töölepingule alla kirjutanud ning pool aastat „suulisest kokkuleppest madalama“ töötasuga töötanud. Sellest võiks järeldada, et andsite kaudse/vaikimisi nõusoleku sellistel tingimustel töötamiseks. Samas ei saa kõrvale jätta ka tööandjapoolset kohustuse rikkumist jättes töötaja tükitöö hinnakirjast teavitamata. Töövaidlusorgan peab asjaolusid hinnates välja selgitama, milline kokkulepe on kehtiv. Kui kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust.
Tööandja on kohustatud kindlustama töötajale kokkulepitud töö kokkulepitud aja jooksul ja kokkulepitud töötasu. Kui tööandjal pole võimalik kokkulepitud tööd töö tegemiseks valmis olevale töötajale anda, siis tuleb TLS § 35 alusel maksta selle aja eest töötajale keskmist töötasu.
Tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p-st 11 on tööandja kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe.
Seega kui töö laad on selline, mis nõuab kaitseriietuse kasutamist, on tööandjal kohustus need anda töötajale omal kulul.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus