Tööõigus

Tere,
TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ega ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut.
Teiselt poolt peaks töötaja väljendama oma valmisolekut teha tööd mitte ainult helistades vaid tõendeid luues, näiteks küsides tööd e- kirjaga või sms- i teel.
Kui tööandja ikkagi tööd ei anna ja tööseisaku eest keskmist tasu ei maksa, võib töötajal tekkida alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel, mis paneb tööandjale peale kohustuse, lisaks lõpparvele, maksta töötajale veel kolme kuu keskmise tasu suurune hüvitis. Kuna nimetatud alusel töölepingu erakorraline ülesütlemine on sagedasti muutunud ka pahatahtlike töötajate "äriprojektiks", siis selle vaidlustamise korral hindavad töövaidluskomisjonid enne hüvitise väljamõistmist küllaltki põhjalikult, kas töötaja enda poolt on kõik vorminõuded ja protseduurid täidetud.
Teie juhtumi puhul võib töötajal küll õigus olla, aga esmalt soovitaksin välja selgitada, kas töö mitteandmisel on tegelikud põhjused ja tööandja ka tegelikult majanduslikes raskustes. Kui tööandjalt midagi võtta ei ole, siis pole seaduse alusel esitatud nõuetega reaalselt midagi peale hakata ja protsessimise asemel oleks mõistlikum eluga edasi minna, lõpetades tööleping poolte kokkuleppel või lootuses sama tööandja juures hiljem ikkagi tööd saada, vormistada tasustamata puhkus. Tasustamata puhkus ei takista teise töö tegemist, kui see õnnestub leida.
Pahatahtliku tööandja puhul tasub muidugi sõltuvalt asjaoludest, kaaluda pöördumist töövaidluskomisjoni poole.
Kindlat tööd soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu