Perekonnaõigus
Küsimus: Mida pean tegema, kui naine ei lase lastega kohtuda, sest ma ei suuda töötuna kogu elatisraha maksta?16.12.2012
Tere,
Olen viimased aastad töötu, kui päris õieti öelda, siis seisundis, kuhu meist keegi ei taha sattuda. Nimelt eraisiku pankroti äärel. Minu ettevõte pankrotistus, kohtutäitur müüs ära kodu jne.
Loomulikult järgnes sellisele katastroofile lahutus. Kõikide nende koledate sündmuste tagajärjel minu elus ei ole saanud maksta laste emale ette nähtud summasid (olen ise toimetuleku piiril, vanemad aitavad). Olenemata, et pole stabiilset sissetulekut, olen siiski püüdnud juhutöödest naisele laste jaoks raha leida (see ei puutu küll asjasse, aga kõige suurem summa on 570 eurot ja kõige võiksem 10 eurot). Lisaks olen ostnud lastele aastate jooksul palju riideid, mänguasju jne.
Hetkel olen seisus, kus lapsed tahavad väga minu juurde, aga laste ema ei lase enam mind lastega kokku (korra kuus siiski laseb) ja väidab, et kuna ei täida kohustusi, siis pole sul ka mingeid õigusi.
Mul on lastega väga tugev side, nad hoiavad mind väga ja lapsed sõna otseses mõttes nutavad nüüd ja helistavad mulle, aga ma olen täiesti nõutu, kuuldes nutvat last toru teises otsas.
Lastekaitse ütles, et kuna te ei pannud kohtus päevi paika kohtumiseks lastega, siis jah, ongi emal õigus anda teile lapsi 1-2 päevaks kuus.
Kohtusse pöörduda ma ka ei saa, esiteks pole mul raha ja seal hakkaks naine rõhuma, et mees ei maksa korralikult ettenähtud summasid.
Kuna ma siin juba kirjutasin oma raskest olukorrast, küsin juba teise küsimuse veel. Kas mul on õigus nõuda kohtus alimentide vähendamist? Minu viimane palga laekumine oli 2008 mai. Sealt edasi olen elanud juhutöödest (must sissetulek). Mul on väga raske leida tööd, sest mul puudub haridus kui ka spetsifikatsioon (mul pole ühtegi eriala). Lisaks olen selles eas, kus tööd isegi spetsialistil raske leida.
Olen viimased aastad töötu, kui päris õieti öelda, siis seisundis, kuhu meist keegi ei taha sattuda. Nimelt eraisiku pankroti äärel. Minu ettevõte pankrotistus, kohtutäitur müüs ära kodu jne.
Loomulikult järgnes sellisele katastroofile lahutus. Kõikide nende koledate sündmuste tagajärjel minu elus ei ole saanud maksta laste emale ette nähtud summasid (olen ise toimetuleku piiril, vanemad aitavad). Olenemata, et pole stabiilset sissetulekut, olen siiski püüdnud juhutöödest naisele laste jaoks raha leida (see ei puutu küll asjasse, aga kõige suurem summa on 570 eurot ja kõige võiksem 10 eurot). Lisaks olen ostnud lastele aastate jooksul palju riideid, mänguasju jne.
Hetkel olen seisus, kus lapsed tahavad väga minu juurde, aga laste ema ei lase enam mind lastega kokku (korra kuus siiski laseb) ja väidab, et kuna ei täida kohustusi, siis pole sul ka mingeid õigusi.
Mul on lastega väga tugev side, nad hoiavad mind väga ja lapsed sõna otseses mõttes nutavad nüüd ja helistavad mulle, aga ma olen täiesti nõutu, kuuldes nutvat last toru teises otsas.
Lastekaitse ütles, et kuna te ei pannud kohtus päevi paika kohtumiseks lastega, siis jah, ongi emal õigus anda teile lapsi 1-2 päevaks kuus.
Kohtusse pöörduda ma ka ei saa, esiteks pole mul raha ja seal hakkaks naine rõhuma, et mees ei maksa korralikult ettenähtud summasid.
Kuna ma siin juba kirjutasin oma raskest olukorrast, küsin juba teise küsimuse veel. Kas mul on õigus nõuda kohtus alimentide vähendamist? Minu viimane palga laekumine oli 2008 mai. Sealt edasi olen elanud juhutöödest (must sissetulek). Mul on väga raske leida tööd, sest mul puudub haridus kui ka spetsifikatsioon (mul pole ühtegi eriala). Lisaks olen selles eas, kus tööd isegi spetsialistil raske leida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise vähendamise taotlemiseks alla kehtiva miinimumi, st alla 145 euro, on eeskätt alust siis, kui Teil on tuvastatud töövõimetus ja Te ei ole sellega seoses võimeline sissetulekut teenima või olete olukorras, kus Teil on teine laps, kes jääks elatise väljamõistmisel miinimummääras majanduslikult kehvemasse olukorda, kui elatist saav laps. Üldiselt leiavad kohtud, et vanemal on kohustus muretseda vajalikud vahendid ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
Ülalpidamiskohustus ja suhtlemisõigus on üksteisest eraldiseisvad asjad, st ülalpidamiskohustuse rikkumine ei tähenda seda, et Teil puuduks õigus oma lastega kohtuda. Eeskätt peaksite olukorras, mil laste emaga lastega suhtlemise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, pöörduma lastekaitsetöötaja poole ja kui see soovitud tulemuseni ei vii, pöörduma suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole (kohus määrab kindlasti mingisuguse suhtlemiskorra, takistuseks ei saa asjaolu, et olete rikkunud oma ülalpidamiskohustust laste ees).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus