Perekonnaõigus
Küsimus: Ei ole võimalik oma lapsega kohtuda03.03.2011
Tere,
Läksin eksnaisest lahku 2008. aasta detsembris ning 2010. aasta märtsis sain lahutuse kätte. Meil on ühine poeg, kes sai just 4-aastaseks. Ma olen last iga aasta vaid korra näinud, kuna eksnaine ei luba last minu juurde. Mul olid vahepeal majandusraskused ja seetõttu ei olnud lapsele raha kanda, aga nüüd, kui tahaksin mingit raha kanda, siis ei saa, kuna eksnaisel on võla pärast pangakonto kinni. Sooviksin teada, mida ma peaksin tegema, et raha läheks lapsele, mitte võla katteks. Mida peaksin tegema, et ikka last enda juurde ka saada, mitte ei sõida eksnaise juurde, et last pool tundi näha. Tal on laps ka uue mehega ning läks temast samuti lahku. Lastega tegeleb ta vähe - ise on Tallinnas, aga lapsed maal vanavanemate hoole all. Vanavanemad on üle 75 aasta vanad. Kas mul on õigus last enda juurde kasvõi nädalaks? Kui ema niikuinii lapsega ei tegele ja on võlgades, kas saaksin lapse ise üles kasvatada?
Lugupidamisega
Läksin eksnaisest lahku 2008. aasta detsembris ning 2010. aasta märtsis sain lahutuse kätte. Meil on ühine poeg, kes sai just 4-aastaseks. Ma olen last iga aasta vaid korra näinud, kuna eksnaine ei luba last minu juurde. Mul olid vahepeal majandusraskused ja seetõttu ei olnud lapsele raha kanda, aga nüüd, kui tahaksin mingit raha kanda, siis ei saa, kuna eksnaisel on võla pärast pangakonto kinni. Sooviksin teada, mida ma peaksin tegema, et raha läheks lapsele, mitte võla katteks. Mida peaksin tegema, et ikka last enda juurde ka saada, mitte ei sõida eksnaise juurde, et last pool tundi näha. Tal on laps ka uue mehega ning läks temast samuti lahku. Lastega tegeleb ta vähe - ise on Tallinnas, aga lapsed maal vanavanemate hoole all. Vanavanemad on üle 75 aasta vanad. Kas mul on õigus last enda juurde kasvõi nädalaks? Kui ema niikuinii lapsega ei tegele ja on võlgades, kas saaksin lapse ise üles kasvatada?
Lugupidamisega
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Esmalt vastaksin lapsega suhtlemist puudutavatele küsimustele. Perekonnaseadus (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Seega vanem, kelle juures on lapse alaline viibimiskoht peab võimaldama lahuselaval vanemal lapsega suhtlemist.
Teie kirjast ei nähtu, et oleksite lapse emaga lapsega suhtlemise korras kokku leppinud. Suhtlemise korras võivad vanemad kokku leppida lihtkirjalikult. Kui sellised kokkulepped ei toimi, on poolel, kelle õigusi rikutakse, alati võimalik pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks ja kohtu kaudu leppida lapsega kokkusaamise kord kokku.
Küsite, kas Teil on õigus last enda juurde kasvõi nädalaks võtta? Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 116 lg 1) sealhulgas õigus lapsega suhelda ja temaga kokku saada. Teie kirjast võib välja lugeda, et lapse alaline viibimiskoht on ema juures, siis tuleks sellised pikemaajalised lapsega koosviibimised kooskõlastada vanemaga, kelle juures laps peamiselt on.
Soovite teada, kas Teie saaksite lapse ise üles kasvatada. Kui peate silmas, et lapse elukoht peaks olema Teie juures ja hooldusõigus antaks samuti Teile üle, siis neid küsimusi on võimalik lahendada kohtu kaudu.
Elatist makstakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus