Perekonnaõigus
Küsimus: Ema takistab isal lapsega aega veetmast31.10.2011
Tere !
Minu lugu on siis järgmine: lapse ema ja isa lõpetasid oma suhte mõned kuud pärast lapse sündi. Abielus nad ei olnud. Isal on nüüd ka teine suhe. Lapsel on isa perekonnanimi. Laps ei ole veel aastane. Elatusraha isa maksab (see ei ole ametlikuks tehtud, kannab iga kuu kindla summa lapse ema arvele, summa on neil ühiselt kokku lepitud). Praegu näeb isa last enamasti ühel päeval nädalas ja siis veedab temaga aega hommikust õhtuni, kusjuures sellele on lapse ema ise piirangud peale pannud, seda selles mõttes, et isa võib last näha ainult oma vanemate kodus, kus siis vanavanemad jälgivad, et ta lapsega üksinda kuhugi ei sõidaks. Ei tohi ta lapsega üksinda randa jalutama minna, ega sõprade juurde vms. Piirang on konkreetselt selleks, et lapse isal ei ole lubatud last näidata oma uuele paarilisele. Kui isa lapsega omapead kuhugi läheks, ei laseks ema isal lapsega aega koos veeta. Lapse ema muidugi räägib lapse isale kogu aeg seda, kuidas tema võtab endale uue mehe, kes hakkab siis lapsele isaks ja kuidas nad siis perena kõike koos teevad. Nüüd ongi asi aga sinnamaale jõudnud, et ema ei lase isal nädalas seda ühte ainsat päevagi lapsega veeta. Toob vabandusi, et tal muud tegemist ja ei ole aega last tuua (jällegi, variant, et isa lapsele ise järgi läheb, ei ole ju võimalik, sest see tähendaks, et on mõnda aega lapsega täiesti omapead ja äkki uus paariline ilmub kuskilt välja). Samuti on lapse ema hakanud rääkima teise linna või isegi välismaale kolimisest, mis on küll ilmselge manipulatsioon, aga väidab, et tal on see õigus ja isal ei ole õigust sõna sekka öelda. Muidugi on ta rääkinud ka seda, et tema on advokaatidelt uurinud ja kui isa julgeb asja kohtu kaudu ajama hakata, siis ei oleks tal õigust last niigi palju näha, nagu ta seda praegu saab.
Minu küsimus ongi see, kas emal on mingitki seaduslikku alust niiviisi lapse isaga käituda, kes tõepoolest väga tahab lapsega aega koos veeta ja teeb kõike, et lapsel hea oleks. Mida oleks lapse isal sellises olukorras kõige mõistlikum teha?
Ette tänades!
Minu lugu on siis järgmine: lapse ema ja isa lõpetasid oma suhte mõned kuud pärast lapse sündi. Abielus nad ei olnud. Isal on nüüd ka teine suhe. Lapsel on isa perekonnanimi. Laps ei ole veel aastane. Elatusraha isa maksab (see ei ole ametlikuks tehtud, kannab iga kuu kindla summa lapse ema arvele, summa on neil ühiselt kokku lepitud). Praegu näeb isa last enamasti ühel päeval nädalas ja siis veedab temaga aega hommikust õhtuni, kusjuures sellele on lapse ema ise piirangud peale pannud, seda selles mõttes, et isa võib last näha ainult oma vanemate kodus, kus siis vanavanemad jälgivad, et ta lapsega üksinda kuhugi ei sõidaks. Ei tohi ta lapsega üksinda randa jalutama minna, ega sõprade juurde vms. Piirang on konkreetselt selleks, et lapse isal ei ole lubatud last näidata oma uuele paarilisele. Kui isa lapsega omapead kuhugi läheks, ei laseks ema isal lapsega aega koos veeta. Lapse ema muidugi räägib lapse isale kogu aeg seda, kuidas tema võtab endale uue mehe, kes hakkab siis lapsele isaks ja kuidas nad siis perena kõike koos teevad. Nüüd ongi asi aga sinnamaale jõudnud, et ema ei lase isal nädalas seda ühte ainsat päevagi lapsega veeta. Toob vabandusi, et tal muud tegemist ja ei ole aega last tuua (jällegi, variant, et isa lapsele ise järgi läheb, ei ole ju võimalik, sest see tähendaks, et on mõnda aega lapsega täiesti omapead ja äkki uus paariline ilmub kuskilt välja). Samuti on lapse ema hakanud rääkima teise linna või isegi välismaale kolimisest, mis on küll ilmselge manipulatsioon, aga väidab, et tal on see õigus ja isal ei ole õigust sõna sekka öelda. Muidugi on ta rääkinud ka seda, et tema on advokaatidelt uurinud ja kui isa julgeb asja kohtu kaudu ajama hakata, siis ei oleks tal õigust last niigi palju näha, nagu ta seda praegu saab.
Minu küsimus ongi see, kas emal on mingitki seaduslikku alust niiviisi lapse isaga käituda, kes tõepoolest väga tahab lapsega aega koos veeta ja teeb kõike, et lapsel hea oleks. Mida oleks lapse isal sellises olukorras kõige mõistlikum teha?
Ette tänades!
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Tänan küsimuse eest!
Esiteks on mõlemal vanemal oma alaealise lapse suhtes võrdsed õigused kui ka kohustused. Teie küsimusest loen välja, et tegemist on ühist hooldusõigust omavate vanematega. Asjaolu, et laps elab ema juures, ei tähenda seda, et emal oleks ainukesena õigus otsustada, kui palju ja millal saab isa lapsega kohtuda. Samas, antud juhul on tegemist alla aastase lapsega, kus tuleb kindlasti arvestada lapse päevarežiimiga ja sellega, et igapäevase hoolitsuse tagab siiski selles eas pigem ema. Olukorras, kus vanemad elavad lahus, on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga. Juhul kui isale tundub, et ema teeb talle põhjendamatult takistusi lapsega suhtlemisel, siis peaksid vanemad ennekõike püüdma tekkinud situatsiooni omavaheliste läbirääkimiste käigus lahendada. Kui sellised läbirääkimised siiski tulemust ei anna ja ema ei võimalda isal lapsega suhelda ning ähvardab lapse välismaale viia, soovitan pöörduda kohtusse. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on mõlemal vanemal õigus määrata lapse alalist viibimiskohta.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus