Perekonnaõigus

Läksime elukaaslasega lahku. Meil on neli alaealist last. Elasime minu laenuga ostetud korteris. Kuna tema pole kunagi korralikult tööl käinud ja pidevalt olid tal kohtutäiturid kallal, oli korter täielikult minu ostetud ja minu makstud. Nüüd ta nõuab minult iga kuu laste elatisraha 940 eurot kuus. Mind viskas ta sealt korterist välja. Ütles, et ma võin oma ema juures elada. Ma olen selle elatisrahaga nõus, kuna see on seadusega ette nähtud ja oma laste eest ma loomulikult hoolitsen. Aga peale selle pean ma veel korteri laenu ka tagasi maksma, mis on ka üle 300 euro kuus. Tema (elukaaslane) pidi vaid kommunaalid maksma. Minu arust on see vähe ebaõiglane. Ma saan aru, et lapsi ei saa ühest kohast teise kogu aeg solgutada ja olen nõus, et nad seal edasi elaksid. Aga kas tema ei peaks mulle kas või mingit üüri või mingit kompensatsiooni maksma. Minul ju tegelikult ei ole praegu kuskil elada. Ja ta saab riigi lastetoetusi ka 300 eurot. Kõik lapsed on üle kolme aasta vanad. Ja viimasel ajal ma olen suurte laste käest kuulnud, et naisel on öösel kodus viibimisega ka probleeme. Väiksemad lapsed on 3,5 aastased ja suuremad lapsed 13- ja 16-aastased peavad väiksemaid kogu aeg hoidma. Naisterahval on kindel plaan mind enda orjaks teha, aga minu arust on see kuidagi ülekohtune. Suurte laste suhtumine emasse on ka mitte väga meeldivaks muutunud. Lapsed saavad aru, et ema käitumine ei ole normaalne. Tihti ei jõua poeg esimestesse tundidesse, kuna ema ei ole veel selleks ajaks koju jõudnud kui poeg peaks kooli minema. Probleem on keeruline ja masendav. Algatuseks, kas mul on temalt õigus üüri nõuda või on ainuke variant korter maha müüa ja siis igaüks vaatab kus elada. Keeruline ja masendav olukard minu suhtes, kuna selle plaaniga mida tema nõuab, mulle endale praktiliselt raha ei jää.