Pärimisõigus

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 147 lg-le 4 on lapsendada võimalik ainult alaealist. Seega, kui Teie abikaasa ei ole lapsi lapsendanud, siis enam seda teha ei saa.
See, millise riigi õigust pärimisele kohaldatakse, sõltub sellest, kas Teie ja Teie abikaasa, kui pärandajate, viimane elukoht on enne pärandi avanemist Eestis või Prantsusmaal. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) §-le 24 kohaldatakse pärimisele pärandaja viimase elukohariigi õigust. Õiguse valikut on võimalik siiski ka pärimislepingu või testamendiga muuta ning määrata kohaldatavaks õiguseks pärandaja kodakondsuse riigi õigus.
Prantsusmaal kehtiva pärimisõiguse väljaselgitamiseks tuleks Teil pöörduda sealse juristi või notari poole.
Teie kirjast nähtub, et Teil on abikaasaga ühisvara. Eesti õiguse kohaselt on ühe abikaasa surma korral pärandvaraks pool ühivarast ja surnud abikaasa lahusvara, mis kuulub jagamisele pärijate vahel. Seega, rääkides testamendijärgsest pärimisest, saab kumbki abikaasa teha eraldi testamendi, millega pärandab oma osa varast testamendiga nimetatud isikutele (antud juhul Teie lastele) või vastastikuse testamendi. Vastastikune testament on abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks, kuid abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis määrata ka, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle tema surma korral või teha muid korraldusi. Antud juhul oleks mõistlik kaaluda vastastikuse testamendi tegemist, sest seda ei saa abikaasa, kes sureb hiljem, enam üksinda muuta.
Eestis tehtud notariaalne testament kehtib Prantsusmaal ja vastupidi. Vastastikuse testamendi tegemisel tuleb juhinduda testamendi tegemise aja elukohariigi õigusest, kui kohaldatavaks õiguseks ei määrata testamendiga kodakondsuse riigi õigust.