Pärimisõigus


Küsimus: Mure alaealisele tehtud testamendi pärast03.10.2011

Lapse emana on mure lapsele tehtud testamendi pärast. Testamendi tegijaks on lapse eakas isa ja pärijaks tema (me ei ole abielus; meie ühine) alaealine laps.
Testamendis on pärandvara hulka kuuluva kinnistu (suvila) eelpärijaks määranud testamendi tegija (tal on mitu täiskasvanud last) oma tütre eelmisest abielust, tingimusel, et eelpärija tohib kinnistut käsutada järelpärija vajadusteks (kasvatus- ja koolituskulud) ning kohustub kinnistut heaperemehelikult hooldama ja järelpärijale üle andma tema 18 aastaseks saamisel (praegu on laps 11-aastane). Küsimus on selles, et mis kaasneb sellise tehinguga: kuidas hinnata kulutusi, mida eelpärija teeb kinnistu heaperemehelikul hooldamisel ja mis hiljem tuleb järelpärijal kompenseerida? Kas kulutused võivad aastatega olla suuremad kui päritav vara? Kas eelpärija võib seada hüpoteeke jms.
Teine küsimus probleemiga seoses - kas alaealisele võib kinkida kinnistut (kaasnevad ju kohustused, maamaks jne).

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Kuidas antud olukorras kulutusi hinnata, oleneb kindlasti konkreetsest objektist ja selle korrasolekust. Kas kulutused on mõistlikud ja põhjendatud, tuleb jällegi hinnata konkreetsest objektist lähtuvalt. Kui kulutused on tehtud põhjendamatult, ei pea selliseid kulutusi korvama. Vaidluse korral võib kaasata eksperte.
Kui eelpärija tegevuse või tema varalise seisundi tõttu tekib järelpärijal põhjendatud kahtlus, et tema õigusi võidakse oluliselt rikkuda, võib ta nõuda, et eelpärija tema õigused tagaks.
Kui pärimisõigus läheb üle järelpärijale, on eelpärija kohustatud pärandvara üle andma. Pärandvara peab üle andma sellises seisukorras, nagu see peaks olema üleandmiseni kestnud heaperemeheliku valitsemise korral. Järelpärijale ülemineva pärandi hulka kuulub vara, mille eelpärija on omandanud pärandisse kuuluva õiguse alusel või pärandi arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest. Eelpärija peab järelpärija nõudel esitama talle pärandi valitsemise aruande. Eelpärija ei vastuta järelpärija ees pärandvara väärtuse vähenemise eest, kui ta on vara heaperemehelikult valitsenud. Eelpärija ei vastuta järelpärija ees ka siis, kui ta on pärandvara ära tarvitanud oma oludele vastava tavalise tarbimise piires.
Järelpärimise õiguse tekkimisest alates ei ole eelpärija enam pärija ja pärand läheb üle järelpärijale. Järelpärimise tähtpäeva või tingimuse saabumisel kohaldatakse Pärimisseaduse § 110–146. Pärandist loobumise tähtaeg (3 kuud) hakkab kulgema alates järelpärimise tähtpäevast või hetkest, kui järelpärija saab järelpärimise tingimuse saabumisest teada või peab sellest teada saama. Kui järelpärija loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu, jääb pärand eelpärijale, kui testamendist ei tulene teisiti.

Lugupidamisega

Kairi Pobbul