Meditsiiniõigus


Küsimus: Kas ja kuhu pöörduda, kui leian, et arst tegi operatsiooni lohakalt ja mind eelnevalt riskidest teavitamata?20.03.2015

Tere! Olin hiljuti operatsioonil, kus lõikuse käigus kahjustati ka närvi. Möödas juba 2 kuud ja muutunud pole midagi. Eelnevalt tuikas vaid sealt, kus oli neurofibroom. Seega oli teada, et selles moodustises on ka närv sees. Kui anti saatekiri lõikusele ja enne narkoosi ei informeerinud kumbki arst, et see on seotud mingigi riskiga. Puudub ka allkiri minu teavitamise kohta. Peale lõikust saadud paberitel kirjutab aga opereerinud arst, et närv vabastati ja säilitati. Samas tuli ta aga peale ärkamist kohe minu jalga näpistama ja küsis, kas ma tunnen seda. Ei tundnud aga midagi. Hetkel jalalaba tuim, pidevalt kõrvetamise tunne, vahel teravad torked ja oluliselt halvenenud elukvaliteet. Ka neuroloogi juures on kinnitatud, et kahjustati närvi. Taastusravis öeldi otse välja, et olge õnnelik, et motoorne närv viga ei saanud, siis juba kõndimisel loobiksin jalga. Kästi opereerinud arsti poole tagasi pöörduda. Mida aga peaksin tegema, kas selline arstipoolne apsakas on loomulik. Olen hetkel olulisi lisakulutusi kandnud (juba 5 korda Tartu vahet sõitnud - a 120 km, ravimid jm). Arst on teinud oma tööd lohakalt. Soovin teada kas ja kuhu pöörduda.
Tänan

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Gerda-Johanna Pello
loe lisaks
Esmalt tuleb mainida, et tervishoiuteenuse osutajal on kaks olulist kohustust, mida tuleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel täita: kvaliteetse ravi osutamise kohustus ja teavitatud nõusoleku saamise kohustus.
Nõusolek. Oluline on mainida, et iga meditsiinilise toiminguga kaasnevad riskid. Enne ravitoimingu tegemist tuleb arstil veenduda, et patsienti oleks teavitatud temale osutatava teenuse olemusest, vajalikkusest, kaasnevatest riskidest ja tagajärgedest. Nõusolek tuleb saada piisava aja jooksul enne protseduuri, et patsiendil oleks aega kaaluda, mida teha. Nõusoleku vorm ei pea olema kirjalik. Küll aga on see tõendamise poolelt tugevalt soovitatav. Oluline on, et teavitamine oleks tõesti aset leidnud.
Hoolsuskohustus kui kvaliteetne ravi. Sellele kas osutatud teenus on olnud kvaliteetne, annavad hinnangu meditsiinitöötajad. Tervishoiuteenus peab vastama teenuse osutamise ajal arstiteaduse üldisele tasemele ja see peab olema osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. See tähendab, et hinnatakse, kas arst on täitnud hoolsuskohustust. Kui on tuvastatud, et toime on pandud raviviga, siis ei saa kohe öelda, et arst on hoolsuskohustust rikkunud. Tagajärje näol võib olla tegemist niinimetatud loomuliku või kaasneva komplikatsiooniga ehk see jääb niinimetatud lubatud riski piiresse.
Hinnangu annab Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjon. Kui otsusega ei nõustuta, on võimalik pöörduda kohtusse. Esmane kaebus tuleks aga esitada vastava haigla juhtkonnale.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.