Meditsiiniõigus


Küsimus: Mida saan ette võtta, kuna perearsti õde ei edastanud arstile kojukutset ja tulemuseks oli lapse kriitiline seisund?03.03.2015

Tere,
Ma sooviks teada, mis õigused mul on ning mis ma teha saan?
Mul 1-kuune imik haigestus pühapäeval, teisipäevaks oli tervis juba halvem, helistasin pereõele, et nad tuleksid perearstiga koju last vaatama, kuid hiljem tagasi helistades pereõde ütles, et arst ei tule koju ja soovis, et ma imikuga läheks haigena neljapäevasel päeval ise arsti juurde. Kuid kolmapäevaks oli juba laps rohkem haigem ning võtsin otse ühendust perearstiga. Rääkisin talle jutu ära, et laps väga haige, et ei saa tulla ise arstile. Ning arst ütles, et ta ei teadnud koju kutsumisest midagi. Ning siis tuli arst neljapäeval koju ja kutsus kiirabi, kuna lapse seisund oli raske, suur hingamispuudulikus. Laps ei saanud piisavalt hapniku ning vajas lisahapniku ja viidi intensiivi. Nüüd ma tahakski teada, et mis ma teha saan, et pereõde käitus ebaprofessionaalselt? Ning, kui nad oleksid õigeaegselt arsti abi osutanud, poleks mu laps olnud väga raskes seisundis. Kas ma saan midagi ette võtta ja mida?

Lugupidamisega

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Gerda-Johanna Pello
loe lisaks
Probleemiks on antud juhul hoolsuskohustuse täitmine. Võlaõigusseaduse § 762 nõuab, et tervihoiuteenust tuleb osutada teenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. See tähendab, et objektiivselt peab olema tuvastatud, et pereõde on hoolsuskohustust rikkunud. Peab olema kindel, et ta pidi aru saama olukorra tõsidusest, sellest et on vaja arst saata koduvisiidile. Tulenevalt perearsti tööjuhendist peab pereõde suunama patsiendi perearsti vastuvõtule. Seda on hetkel väga raske vastajal hinnata, sest asjaolusid on ebapiisavalt ja vastava hinnangu saab samuti anda eriala spetsialist ehk arstlik komisjon. Kuid oluline on asjaolu, et pereõde ei teavitanud arsti patsiendi olukorrast. Seda oleks ta pidanud tegema, et arst oleks saanud langetada koduvisiidi vajalikkuse kohta otsuse ise juba esimesel korral.
Tulenevalt võlaõigusseadusest § 758 lg 2 vastutab tervishoiuteenuse lepingu täitmise eest isiklikult iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud lepingu alusel. Praegu ei selgu asjaoludest, kas õde tegutses iseseisvalt või oli ta nö arsti käepikendus. Viimasel juhul ei ole isiklik vastutus võimalik. Kuna arstile on praeguses kaasuses raske midagi ette heita, siis tulebki kaaluda, kas õde on midagi valesti teinud. Vastutuse alus on § 770 lg 1 järgi kohustuse süüline rikkumine. Seega kui on tuvastatud, et hoolsuskohustust on rikutud ja selle tagajärjel on toime pandud diagnoosi- või raviviga, siis on võimalik õde vastutusele võtta. Antud juhul on aga väga raske leida, et tegemist oleks olnud ravi- või diagnoosiveaga. Oluline on tuvastada, kas õde pidi aru saama olukorra tõsidusest. Kuna puudub tervisekahjustus, on väga raske nõuda mingit kahju hüvitamist. Küll aga on võimalik teavitada vastavast käitumisest perearsti, terviseametit ja tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.