Meditsiiniõigus


Küsimus: Kuidas peab arst mind operatsiooni tagajärgedest teavitama?04.02.2015

Tere!
Sooviksin teada, kuidas peab arst mind operatsiooni tagajärgedest teavitama? Kui ma lähen haiglasse, siis ma pole ilmselgelt päris tavapärases seisundis ja ei suuda kõike hästi mõista. Kas see on piisav, kui arst loeb mulle kiiresti ette kõik võimalikud tüsistused ning mina annan paberile nõusoleku või peaks arst andma mulle võimalike tüsistuste loetelu paberil ning andma ka aega sellega rahulikult tutvuda?

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Gerda-Johanna Pello
loe lisaks
Teavitamine peab olema igakülgne ja täielik. Tegemist on antud juhul normaaljuhuga, s.t patsient läheb etteplaanitud teenuse osutamisele.
Tulenevalt võlaõigusseaduse §-st 758 lg 1 peab arst teavitama patsienti tema tervisest, ravi käigust ja tulemustest.
Nõusolekut reguleerib võlaõigusseaduse § 766. Arst peab teavitama patsienti teenuse, ravitoimingu olemusest, vajalikkusest, tagajärgedest ja tavaliselt kaasneda võivatest ohtudest.
Teavitamine peab toimuma võimalikult varakult. Pärast teavitamist peab jääma patsiendile aega info analüüsiks, ta peab saama asjade üle rahulikult järele mõelda, et seejärel langetada otsus. Reeglina kehtib põhimõte, et patsiendi nõusolek ei ole kehtiv, kui teda teavitati enne operatsioonisaali minekut.
Ei ole täpselt paigas kuidas arst peab patsiendi teavitamise läbi viima, kuid vestlust ei saa asendada paberite andmisega. Abimaterjale võib küll anda, aga arst on see, kes peab lõppastmes veenduma, et patsienti oleks piisaval tasemel teavitatud.
Seega on oluline, et teavitamine oleks tehtud piisava ajavaruga ning see sisaldaks nii protseduuri olemust kui tüüpilisi kaasneda võivaid tagajärgi, komplikatsioone. Enne paberile allakirjutamist peab olema kaasnenud põhjalik teavitustöö.