Liiklusõigus

Leppetrahv on lepingupoolte poolt kokku lepitud tsiviilõiguslik instrument. Seetõttu tuleb leppetrahvi teate kättetoimetamisel samuti lähtuda selles, kuidas pooled on selles osas kokku leppinud. Kokkuleppe all tuleb mõista ka kehtestatud parkimistingimustes sätestatut, kui üks pool on need tingimused teisele poolele kättesaadavaks teinud ja teine pool on nendega nõustunud. Jään siinkohal vastuse võlgu, kuidas on AS Ühisteenuse poolt kehtestatud parkimistingimustes reguleeritud leppetrahvi teate kättetoimetamine või teatavakstegemine.

Leppetrahvi nõudest teatamise aja mõistlikkuse osas on kohtupraktika asunud seisukohale, et kuivõrd mõiste "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste, tuleb seda sisustada alati konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades. Üldjuhul mahub mõistlik aeg rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahelisse aega (üldjuhul 3 aastat). Näiteks 3 aastase aegumistähtajaga nõuete puhul on 3 kuud leppetrahvi nõude esitamiseks Riigikohus pidanud mõistlikuks, kuid samas möönnud, et mõnel teisel juhul võib see olla vaadeldav ka ebamõistliku ajana. Leppetrahvi nõude esitamise aja mõistlikkuse määramisel tuleb lähtuda ka VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta. Usun, et 18 kuud peale rikkumise toimepanemist esitatud leppetrahvi nõude korral on mõistlik tähtaeg siiski möödunud.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et parkimistingimused peavad olema juhile nähtavad ja piisavalt arusaadavad, et selliselt tähistatud alale sõitval juhil oleks võimalik kujundada oma seisukoht parkima asumise tingimuste ja korra osas. Vaieldud on selle üle, millal saab lugeda parkimislepingu sõlmituks.

Lepingu teise poole tuvastamine on samuti fakti küsimus e. iga parklaoperaator võib siin kehtestada endale kõige paremini sobiva korra. Vaidluse korral peab lepingust tulenevat nõuet esitav pool olema võimeline tõendama, kes on lepingu teine pool.