Liiklusõigus
Küsimus: Kas varjatud liiklusjärelevalve ei ole mitte keelatud jälitustoiming?14.05.2013
Vastavalt vabariigi määrusele "Liiklusjärelevalve teostamise kord" §29 punt 2 alusel võib politsei teostada varjatult liikluse järelvalvet, sellest tulenevalt ka eraldusmärkideta sõidukit kasutades peatada liiklejaid. Samas ei sätesta ülaltoodud seadus kuidagigi seda, et millisel viisil toimub rikkujate reaalne karistamine ja selleks on karistusseadustik. Enamus õigusrikkumistest liikluses on aga väärteod ja neile rakendatakse VTMS. Ja siin lähevad asjad kuidagi sassi, sest VTMS § 32. aluselt on jälitustoiminguga tõendite kogumine keelatud. Seadusandlusest tulenevalt on jälitustegevus kooskõlastatud ja lubatud toiming politseile, mis lubab kasutata tõendite kogumist varjatult. Ilmselt siin vastatakse, et tunnusteta politseiautos pole tegu ametlikult alustaud jälitustoiminguga, kuid mis see siis ikkagi seaduse mõttes on?
Mida kujutab siis endast EV seaduste alusel tunnusmärkideta ja erivahenditega varustatud politseiaouta ja selle tegevus, et ilmavaatlusega vaevalt et seal tegeletakse?:) Et kas siin pole tegu ebaseadusliku jälitustegevusega?
Kuidas antud juhul menetlusega ikka on, kas tunnusmärkideta politseiautos pole mitte tegu ebaseadusliku jälitustegevusega kui seda pole jälitustegevuse seaduse mõttes alustatu? Samas on teguviis lubatud kiiruse mõõtmiseks, peatamiseks ja samuti kriminaalsete kihutajate ja roolijoodikute avastamiseks ja nende karistamiseks, aga mitte väärtegude puhul.
Kas mitte pole sedasi, et kui kiiruse ületamine on sedavõrd suur, et sellest tuleneb kriminaalasi, on kõik nagu ok, sest kriminaalmenetluses on lubatud ka varjatult jälitustegevusega tõendeid koguda.
Kuna väärtegude raskusaste pole selline, mis eeldaks nende avastamist varajatud viisil, ongi seadusandja pidanud siin silmas seda, et need teod tuleb ka maakeeli avalikult avastada ja vastavalt menetleda ja karistada.
Kas siin võib olla tegu politsei poolse süstemaatilise menetlustoimingute rikkumisega, seadusandluse eiramisega ja üha süveneva politseiriigi tekkega?
Mida kujutab siis endast EV seaduste alusel tunnusmärkideta ja erivahenditega varustatud politseiaouta ja selle tegevus, et ilmavaatlusega vaevalt et seal tegeletakse?:) Et kas siin pole tegu ebaseadusliku jälitustegevusega?
Kuidas antud juhul menetlusega ikka on, kas tunnusmärkideta politseiautos pole mitte tegu ebaseadusliku jälitustegevusega kui seda pole jälitustegevuse seaduse mõttes alustatu? Samas on teguviis lubatud kiiruse mõõtmiseks, peatamiseks ja samuti kriminaalsete kihutajate ja roolijoodikute avastamiseks ja nende karistamiseks, aga mitte väärtegude puhul.
Kas mitte pole sedasi, et kui kiiruse ületamine on sedavõrd suur, et sellest tuleneb kriminaalasi, on kõik nagu ok, sest kriminaalmenetluses on lubatud ka varjatult jälitustegevusega tõendeid koguda.
Kuna väärtegude raskusaste pole selline, mis eeldaks nende avastamist varajatud viisil, ongi seadusandja pidanud siin silmas seda, et need teod tuleb ka maakeeli avalikult avastada ja vastavalt menetleda ja karistada.
Kas siin võib olla tegu politsei poolse süstemaatilise menetlustoimingute rikkumisega, seadusandluse eiramisega ja üha süveneva politseiriigi tekkega?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
KrMS § 126' lg 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest. Varjatud liiklusjärelevalve käigus ei töödelda isikuandmeid, vaid jälgitakse liiklust üldiselt e. umbisikuliselt. Hetkest, kui menetleja asub konkreetse kiirust ületanud juhi isikuandmeid töötlema (alustab menetlust), on varjatud liiklusjärelevalve üle läinud avalikuks väärteomenetluseks. Seega minu arvates siinkohal konflikti ei esine.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Liiklusõigus