Liiklusõigus


Küsimus: Kas politsei peab peale peatamist põhjendama mulle, nt kas ma rikkusin mõnda liikluseeskirja vm paragrahvi?25.01.2019

Olen vaadanud mõningaid USA-s tehtud videosid, kus politseil on kohustus iga kord enda info anda, kui teine pool seda küsib, nt isik, kes kinni peeti liikluses või kelle poole tänaval pöörduti. Kuidas eestis on, kas kui isiku poole pöördutakse, liikluses auto akna kaudu, tänaval või mujal, kas politsei peab end enne tutvustama (nimi, piirkond) või ei pea, nt kui ma esmalt küsin, kes ta on? Välistades, et tegu pole libapolitseiga.
Kas politsei peab peale peatamist (liikluses, tänaval) põhjendama mulle, mis on peatamise põhjus, nt kas ma rikkusin mõnda liikluseeskirja vm paragrahvi? Kas politsei peab ka tõendama kohapeal, et rikkumine pandi toime (video liikluses vm märgatud tegevus?), ainult väidetest ei piisa?
Kuna ma pean politseile kindlasti isikut tõendavat dokumenti näitama? Nt kui toimub liikluses peatamine ja politsei väidab, et ületasin kiirust või sõitsin valesti ja küsib dokumenti, kas ta peab mulle enne näitama minu rikkumist ja siis on mul kohustus dokument esitada või pean kindlasti alati ka dokumendi esitama? Jällegi USA näidete põhjal ei pea avalikus kohas enne oma nime või dokumenti esitama, kui sa ei ole mingit seadust rikkunud ja see pole ka tõestatud. Kuidas eestis on?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Politsei, kui korrakaitseorgani tegevust reguleerivad normid on laiemad, kui käesoleva portaali vastuste formaat võimaldaks lahti kirjutada, hõlmates regulatsiooni nii tavaliste meetmete kui ka erimeetmete osas.
Siinkohal kogu regulatsiooni lahti selgitada ei ole paraku võimalik.

Politsei selgitamiskohustust reguleerib KorS § 11:

§ 11. Korrakaitseorgani selgitamiskohustus
(1) Riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja annab isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta.

(2) Ametiisik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmist edasi lükata nii kaua, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

(3) Ametiisikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole kohaldatava meetme olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

Kui korrarikkumine on aset leidnud, siis on politseil selle asjaolude selgitamiseks õigus nõuda isikult isikut tõendava dokumendi esitamist (ka liiklusseadus kohustab juhti liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel esitama juhiloa või isikut tõendava dokumendi) ja teostada dokumendi põhjal isikusamasuse tuvastamine. Isikusamasuse tuvastamiseks võib kasutada ka sundi, kui kontrollitav vabatahtlikult ei allu.

Mis puudutab rikkumise tõendamist kohapeal, siis ka siin on võimalikud erinevad stsenaariumid. Mõnele inimesele ei ole võimalik rikkumist nö selgeks teha ka siis, kui kõik salvestatud on, mõnele piisab politsei sõnast. Üldiselt ei ole politseil kohustust teha inimesele kohapeal selgeks, et ta on süüdi. Selles osas on igaühel vabadus talle esitatud süüdisusega nõustuda või mitte. Politsei asi on koguda tõendeid ja fikseerida võimalik rikkumine, koguda seaduses ettenähtud korras tõendeid ja esitada süüdistus vastavalt menetluses ettenähtud korrale ja võimalustele. Siiski peab politsei teatud põhimõtteid järgima - näiteks tuleb kiirust ületanud isikule tutvustada kiirusmõõturi näitu, kui see on tehniliselt võimalik. Samuti peaks printsiibis olema väärteoprotokolli koostamise ajaks kogutud kõik õigusvastase teo toimepanemist tõendavad tõendid, kuivõrd peale väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse kätteandmist on menetlusalusel isikul õigus tutvuda väärteotoimiku materjalidega, sh tõenditega. Samas pole välistatud, et osasid tõendeid kogutakse ka rikkumise järgselt - see on näiteks tavapärane liiklusõnnetuse asjade menetlemisel.