Liiklusõigus
Küsimus: Kas tagant otsasõidul võib eessõitja mingil põhjusel süüdi jääda?06.10.2016
Tere,
Mai kuus sel aastal keeras mu naisele ette teine sõiduauto ühesuunalise kaherealise tänava vasakust reast paremale. Seejärel auto pidurdas järsult ja jäi seisma. Reageerimiseks oli 2-3 meetrit. Auto liikumiskiirus oli umbes 40km/h. Paratamatult lõppes see liiklusõnnetusega. Eessõitvast autost kargas välja naisterahvas, kes alustas vulgaarsete sõnade ja muidu sõimava kõneviisiga suhtlemist. Kuna tema leidis, et tagant otsasõitja jääb alati süüdi, siis ta lahkus sündmuskohalt ning ütles, et kindlustus ajab asja korda. Minu naine, kes on juhtinud autot igapäevaselt ilma trahvide ja õnnetusteta 16 aastat, ei osanud meeltesegaduses midagi muud teha, kui pöördus kohe kindlustusandja kontorisse, kust öeldi, et politseist peaks enne läbi käima. Naine läks politseisse ja kirjutas avalduse. Tunnistuse andsid ka samal ajal autos viibinud täisealine poeg ja 15-aastane tütar. Kahjuks meeltesegaduse tõttu pilti ta õnnetuspaigast ei teinud ja kohe vahetult politseid välja ei kutsunud. Õnnetuse osapooled ei vormistanud sündmuskohal ka pabereid. 23 september tuli politseilt otsus, et mu naine on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, sest ei hoidnud piisavat pikivahet ja ei teavitanud juhtunust politseid. Kindlustuses oli otsus langetatud juba 23 juuni. Naisele peale õnnetust öeldi, et kindlustus ei langeta oma otsust, kui politsei otsust pole tulnud. Kuidas see võimalik on, arvestades Liiklusseaduse peatükk 4, 1. jagu, paragrahv 39, lõiget 4 arvestades? Rääkimata sellest, kuidas sai politsei oma otsuse tegemisel mitte arvestada 3 tunnistaja ütlusi?
Ette tänades!
Mai kuus sel aastal keeras mu naisele ette teine sõiduauto ühesuunalise kaherealise tänava vasakust reast paremale. Seejärel auto pidurdas järsult ja jäi seisma. Reageerimiseks oli 2-3 meetrit. Auto liikumiskiirus oli umbes 40km/h. Paratamatult lõppes see liiklusõnnetusega. Eessõitvast autost kargas välja naisterahvas, kes alustas vulgaarsete sõnade ja muidu sõimava kõneviisiga suhtlemist. Kuna tema leidis, et tagant otsasõitja jääb alati süüdi, siis ta lahkus sündmuskohalt ning ütles, et kindlustus ajab asja korda. Minu naine, kes on juhtinud autot igapäevaselt ilma trahvide ja õnnetusteta 16 aastat, ei osanud meeltesegaduses midagi muud teha, kui pöördus kohe kindlustusandja kontorisse, kust öeldi, et politseist peaks enne läbi käima. Naine läks politseisse ja kirjutas avalduse. Tunnistuse andsid ka samal ajal autos viibinud täisealine poeg ja 15-aastane tütar. Kahjuks meeltesegaduse tõttu pilti ta õnnetuspaigast ei teinud ja kohe vahetult politseid välja ei kutsunud. Õnnetuse osapooled ei vormistanud sündmuskohal ka pabereid. 23 september tuli politseilt otsus, et mu naine on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, sest ei hoidnud piisavat pikivahet ja ei teavitanud juhtunust politseid. Kindlustuses oli otsus langetatud juba 23 juuni. Naisele peale õnnetust öeldi, et kindlustus ei langeta oma otsust, kui politsei otsust pole tulnud. Kuidas see võimalik on, arvestades Liiklusseaduse peatükk 4, 1. jagu, paragrahv 39, lõiget 4 arvestades? Rääkimata sellest, kuidas sai politsei oma otsuse tegemisel mitte arvestada 3 tunnistaja ütlusi?
Ette tänades!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Liiklusseadus § 169 näeb juhile ette kohustuslikud käitumisjuhised liiklusõnnetuse toimumise korral. Arusaamatuste korral tuleb kindlasti pöörduda politseisse, kuna sündmuskoha fikseerimata jäämine võib kaasa tuua hiljem raskused oma positsiooni kaitsmisel. Lisaks on liiklusõnnetusest teatamata jätmine omaette väärtegu ja küllaltki karmilt karistatav.
Politsei otsust on võimalik vaidlustada kohtus. Vaidlustamise perspektiivi kohta arvamuse andmiseks on vajalik analüüsida otsuse tegemise aluseks olnud tõendeid.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Liiklusõigus