Lepinguõigus


Küsimus: Kas tervist kahjustava hallituse tekkimine üürikorteris on piisav põhjus makstava üüri vähendamiseks?25.04.2013

Üürikorteris on vannitoa seina tekkinud hallitus, millega omanik midagi ette võtta ei soovi. Ütles, et võime selle üle pesta. Korterisse sissekolimisel ei olnud seal märgatavat hallitust, kuid ilmsel on see probleem seal ka eelnevalt esinenud. Sellest omanik ka vaikis. Tema jaoks ei ole see tegelikult üldse probleem. Kuna aga hallitusseene eosed on tervisele ohtlikud, siis meid selline vastus ei rahulda. Kas see oleks põhjuseks, et vähendada üüri omaniku nõusolekuta. Tegelikult nõuab omanik ja me ka maksame veel remondifondi, kuigi ei pea seda ise õigeks.

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Janno Kuusk
loe lisaks
VÕS 296 lg 2 kohaselt kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on puuduse tõttu vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.

Eeltoodust tulenevalt saaks üüri vähendada vaid siis, kui asja puuduse või takistuse (antud juhul hallitus) tõttu on asja sihtotstarbelise kasutamise võimalus vähenenud. Takistuse ja puuduse osas on seega tegu hinnangulise kategooriaga, mis tuleb tuvastada iga juhtumi puhul eraldi (st kas asja puudus või takistus oli selline, mille tõttu asja kasutamise võimalus vähenes ja kui palju). Seega on raske puuduste ulatuse ja iseloomu kohta täielikku infot omamata ammendavat nõu anda. Tavaliselt küsitakse sel puhul eriteadmistega isiku kui kolmanda isiku objektiivset arvamust, kes ütleb nt kas asjal oli puudus, mille tõttu oli asja kasutamise võimalus vähenenud ning kui palju see oli vähenenud ning kas nt olemasolev hallitus on tervisele sedavõrd ohtlik, et korteris või vannitoas viibimine pole võimalik. Juhul, kui hallitus on asja kasutusotstarbe seisukohalt ebaoluline puudus võib tekkida küsimus sellest, kas tegu nt võib-olla VÕS §-is 280 märgitud pisipuudusega, mida üürnik peab omal kulul kõrvaldama.

Üürnik võib alandada üüri niivõrd, kuivõrd asja kasutamine takistatud oli. Üüri alandamiseks tuleb määratleda, kui suures osas asja kasutamine takistatud oli (näiteks protsentuaalselt, et asja kasutamine oli 20 % või 50 % osas takistatud). Üüri alandamisel võetakse aluseks kokkulepitud üüri summa ning üüri võib alandada kokkulepitud üürisummast takistuse võrra, st keelduda vastavas osas üüri tasumisest. Eelnimetatu kohta tuleb üürileandjale teha vastavasisuline kirjalik avaldus.

Küsite veel remondikulu kohta, millega te ei nõustu aga mis nagu aru saan on üürilepingus kokku lepitud (kokkulepet eeldan, kuna märgite, et tasute remondikulu).

VÕS §292 lg 1 kohaselt üürnik peab kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt peab üürileandja üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Seega saaksite põhimõtteliselt üürileandjalt nõuda tutvumiseks kõrvalkulude (sh remondikulu) kandmist tõendavaid dokumente, et seeläbi kindlaks teha remondikulu põhjendamatus või põhjendatus.