Kiirmenetlus on mõeldud selliste nõuete väljamõistmiseks, kus vastaspool tunnistab oma kohustuse olemasolu või tõendeid hinnates ei pea ta oma võitu hagimenetluses kuigi tõenäoliseks. Kiirmenetluse protsess näeb lühidalt välja selline, et teie esitate kohtusse avalduse, milles näitate ära, kui palju tahate vastaspoolelt raha saada. Mingeid dokumente ei ole vaja esitada, te vaid kirjeldate, millel teie nõue põhineb. Kohus edastab teie avalduse vastaspoolele ja annab tähtaja vastamiseks. Kui teine pool ei vasta (tunnistades näiteks vaikides sellega oma kohustust) või vastab, öeldes, et ta on tõepoolest võlgu, siis väljastab kohus määruse, millega saate kohtutäituri juurde minna ja vastaspoolelt raha sisse nõuda. Kui aga vastaspoolele teie avalduses midagi ei meeldi - summa on liiga suur või ei nõustu ta üldse kahju hüvitamisega, siis saadab ta kohtule vastuväite. Selles ei pea ta midagi muud ütlema kui, et vaidleb nõudele vastu. Kui kohus saab vastaspoole vastuväite, siis ta lõpetab kiirmenetluse ära ja annab teile võimaluse hagi esitamiseks. Kiirmenetluses ei hinnata, kas ühe või teise poole väidetel üldse on tõepõhja või mitte. Tegemist on formaalse menetlusega. Siinjuues ei ole oluline, kas tahate nõuda omavastutuse summat, laenu või mingit muud rahalist kohustust. Samas kipun arvama, et korterile tekitatud veekahju kõrvaldamise summade üle võiks vaielda ....
