Lepinguõigus


Küsimus: Krediidiandja ostis ise korteri ja nõuab vaheraha25.03.2011

Tere,
Tarbijakrediidilepingu tagatiseks oli korter, mille enampakkumisel omandas krediidiandja.
Korterile seatud hüpoteek (krediidiandja on korteri hinnanud lepingu sõlmimise hetkel) on kordades suurem sissenõude summast. Enampakkumine viidi läbi madalama hinnaga, kui oli nõude suurus. Krediidiandja soovib, et krediidivõtja tasuks enampakkumise ja nõude vahe summa.
Kas siin ei ole tegemist huvide konfliktiga?
Kas selline krediidiandja tegevus on õiguspärane?
Lisainfo: korter oli elukoht, krediidiintress ebamõistlik.
Millest alustada ja mille alusel end kaitsta?

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Janno Kuusk
loe lisaks
Siin on mitu olulist asjaolu, mis muudavad õiguskaitsevahendite valikuid ja kasutamise võimalusi. Kui sundtäitmine oleks pooleli, saaks esitada sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamise hagi ja nõuda viiviste ja intressi vähendamist. Kui sundtäitmine on lõpule viidud, siis on võimalik kaaluda kahju hüvitamise aluste rakendamist, kuid ilma asjaolusid täpsemalt teadmata on selle nõude esitamise põhjendatus ja positiivse lahenemise perspektiivikuse hindamine keeruline. Asjaolu, et enampakkumiselt omandas kinnistu krediidiandja ei ole iseenesest probleem, kuivõrd enampakkumise eesmärgiks on vara võõrandamine ja seda võimalikult kõrgeima hinnaga, milline omakorda kujunebki enampakkumise käigus (enampakkumise käigus alustatakse pakkumist kõrgemalt tasemelt ja pakkumiste nurjumise korral on kohtutäituril õigus müügihinda vähendada kuni 70%). Seega ei ole oluline, kes on vara omandaja, kusjuures vara võib omandada ka sissenõudja. Kui enampakkumisel rikuti enampakkumise korda oleks pidanud esitama tähtaegselt kaebused kohtutäituri tegevusele. Asjaolusid ning dokumente täpsemalt ja põhjalikumalt analüüsimata on hetkel keeruline kinnitada, et teil on olemas selge nõue ja õiguslik alus nõude esitamiseks.