Lepinguõigus

Osaühing sõlmis mais 2012 üürileandjaga tähtajalise äriruumi üürilepingu kestvusega 5 aastaks. Juunis ütles üürnik lepingu erakorraliselt üles, kuna hoones, kus üüripind asub, suletakse remondiks kauplus ning seetõttu pole võimalik ka äripinnal majandustegevusega tegeleda (kuna kaubanduskeskust, kus kõnealune olev äripind asub, ei külasta enam ükski inimene kaupluse remondi tõttu). Üürnik vabastas üüripinna. Üürileandja ei aktsepteerinud ülesütlemisavaldust ning ütles hoopis ise lepingu erakorraliselt üles (üüripinna vabastamisega rikkus üürnik kaubanduskeskuse mainet, sh ka üüri maksmise kohustust, kuigi üürnik palus selle tasaarveldada tagatisraha arvelt) ning nõudis selle eest trahviks kahe kuu üüri. Sellega mitte nõustumisel ähvardas üürileandja pöörduda kohtusse. Enne seda soovis üürnik üürilepingu lõpetada majanduslikel põhjustel ning üürileandja oli sellega nõus tingimusel, et ta leiab üüripinnale uue üürniku.
Osaühing nõustus üürileandja poolt dikteeritud kokkuleppega, kuna tahtis üürisuhtest vabaneda (sh nõustus maksma ka trahvi nende 2 kuu eest, mil üüripind on vaba, kuna uus üürnik tuleb alles septembris). Üürileandja käis kokkuleppega peale ning ei olnud nõus muude lahendustega leppima. Kauplus on aga siiani avatud ning mingit remonti ei tule. Seda enam on üüripinnal uus üürnik ning tundub, et üürileandja on üürnikku petnud varalise kasu saamise eesmärgil. Kas tegemist on kelmusega? Kas tasub pöörduda politseisse või mida tuleks teha? Kokkulepe on sõlmitud ju pettuse tõttu.