Lepinguõigus

Lähtudes VÕS § 308 lg 2 viimasest lausest, siis arvestatav intress peaks suurendama tagatisraha ning sellisel juhul tuleks intressi arvestada suurenenud tagatisraha pealt, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud tagatisraha summat ületav osa on varem üürnikule tagastatud. VÕS § 308 lg 3 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Seadus aga ei keela üürileandjal jooksvalt nt kokkulepitud tagatisraha ületavat tagatisraha osa või siis jooksvalt intressi tasumist üürnikule, samuti üürnikul nõuda üürileandjalt kokkulepitud tagatisraha ületava osa maksmist. Üürileandjal ei ole õigust tagatisena nõuda kokkulepitud tagatisraha summast suuremat summat. Niikaua kui tagatisraha on üürileandja käes ja väljamakseid üürnikule ei tehta, rakendub muu hulgas VÕS § 308 lg 2 viimane lause.
Keskmise intressi arvestamiseks on vajalik teada üürilepingu eseme asukohta ning hinnata, milline on seal raha hoiustamise kohalik keskmine intress. Õigusselguse huvides võivad pooled selle ka lepingus kokku leppida. Vaidluse korral on tõenäoliselt mõistlik võrrelda erinevate pankade hoiuintresse ning arvestada nende alusel keskmine maksmisele kuuluv intress või kasutada selleks eksperdi abi.