Lepinguõigus


Küsimus: Kasutatud sõiduauto müük järelmaksuga28.02.2011

Kasutatud sõiduauto on müüdud järelmaksuga (sõlmitud ostu-müügi eelleping). Kokkulepitud autohinnast tasuti 50% ostja poolt auto kasutusele võtmisel ja ülejäänud 50% tuli tasuda ühe kuu jooksul.
Probleem on selles, et 19 päeva hiljem, alates ostu-müügi eellepingust, teatas ostja, et loobub auto ostust ja nõuab makstud raha täies ulatuses tagasi, olles ise mainitud aeg pidevalt autot kasutanud. Väidab, et soojendus ei puhu sooja õhku, kusjuures auto kasutusele võtmisel seda viga ei esinenud.
Kas müüja on kohustatud auto ostjalt tagasi võtma (ostma)? Kui on, kas siis sissemakstud 50% tuleb täies ulatuses tagastada või on müüjal ka mingid õigused kompensatsioonile auto kasutuses olnud aja eest?
Kui müüja ei ole kohustatud autot tagasi ostma, kuidas sellisel juhul sisse nõuda ülejäänud 50% auto maksumusest? Millised võimalused üldse on edasisel asjaajamisel?
Tänan!

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Selle kaasuse lahendamisel peaks tutvuma seisukoha andmiseks lepinguga, mis on poolte vahel sõlmitud ehk kas tegemist on ikka eellepinguga või siiski sõiduki ostu-müügilepinguga, kuid omandireservatsiooniga, et omand sõidukile läheb üle pärast kogu müügihinna tasumist. Märgin, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Sellest, mis leping on sõlmitud, võivad sõltuda ka edasised sammud.
Samuti peab hindama seda, et millistes tingimustes pooled kokku leppisid sõiduki kvaliteedi osas ning kas sõiduk vastab nendele tingimustele või mitte.
Üldprintsiibis tuleb siiski lepingut täita (VÕS § 76). Juhul, kui üks pool on lepingut rikkunud, siis on võimalik kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101), sh nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või alandada hinda. Hea usu põhimõttest lähtuvalt peab lepingust taganemine olema viimane lahendus ning lepingust taganemine saab toimuda üksnes lepingu olulise rikkumise korral. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt.
Pärast kõikide asjaolude kaalumist saaks anda hinnangut tõstatatud küsimustele, kuid kuna sõlmitud lepingu sisu on teadmata, siis hetkel on hinnangu andmise võimalus oluliselt piiratud.