Lepinguõigus


Küsimus: Üürnikust vabanemine, kui suur võiks olla rahaline kulu kohtusse pöördumisel?10.10.2011

Ema tegi testamendi minu nimele ja peale surma sain maja omanikuks. Emaga koos elas tema elukaaslane, kellega viimased 15 aastat oli sõlmitud üürileping. Kokku on kooselu kestnud 30 aastat. Mingeid investeeringuid see mees majja teinud pole, elasid eraldi leibkonnas. Nüüd, peale ema surma, keeldub meest välja kolimast, advokaadi juures sai tehtud ka üürilepingu ülesütlemise avaldus. Ta tahtis teha kohtus testamendi vaidlustamist, rõhudes seltsingule, aga ükski advokaat pole teda nõus esindama. Põhjuseks see, et üürilepingute alusel sai ta vallast toetust ja see tooks kliendile rahalise kahju, sest siis ta peaks vallale kõik toetused tagasi maksma.
Mina tegin kinkelepinguga maja 18-aastase tütre nimele, kes on õpilane. Küsimus ongi, et kui tema nüüd esitab hagi kohtusse üürilisest vabanemiseks, et kui suur võiks see rahaline kulu olla (kasvõi esialgne) ja kas õpilasel on võimalik saada tasuta õigusabi ja kohtukulude maksmisel mingit kompensatsiooni?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Alo Pormeister
loe lisaks
Riigilõiv hagi esitamisel tuleb maksta vastavalt riigilõivuseadusele, kuid kohtult on võimalik taotleda menetlusabi. Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja:
1) vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest;
2) võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;
3) ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses;

Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviilkohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda.
Kohus otsustab kas Riigi õigusabi anda või mitte. Riigi õigusabi antakse ühel järgneval viisil:
1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud;
2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud;
3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
Seega pöörduge menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks vastavate taotlustega kohtu poole.